
Seleen on oluline mikroelement, mis mängib võtmerolli organismi antioksüdantses kaitses glutatioonperoksidaasi ensüümi kaudu. See on hädavajalik kilpnäärme normaalseks tööks, immuunsüsteemi tugevdamiseks ja viljakuse toetamiseks. Eesti muld on seleenivaene, mistõttu on siin elavatel inimestel seleenipuuduse risk suurem — toidulisandiga saab selle lünga tõhusalt katta.
Täiskasvanutele soovitatakse 55–70 mcg päevas. Toidulisandina on optimaalne 100–200 mcg päevas. Ülemine ohutu piir on 400 mcg — pikaajaline ületarbimine põhjustab selenoosi (juuste väljalangemine, küünte murdumine, väsimus). Üks Brasiilia pähkel annab kuni 90 mcg seleeni.
Jah, kilpnääre sisaldab rohkem seleeni grammikohta kui ükski teine organ. Seleen on vajalik kilpnäärme hormooni T4 konverteerimiseks aktiivseks T3-ks. Uuringud näitavad, et seleeni tarbimine vähendab kilpnäärme antikehasid Hashimoto türeoidiidi korral, toetades autoimmunaalse põletiku vähenemist.
Selenometioniin (orgaaniline vorm) on biosaadavuselt parim — see imendub hästi ja salvestub kudedesse efektiivselt. Naatrium-selenaat on samuti hästi omastatav, kuid keha säilitab seda lühemalt. Seleenirikkas pärmis olev seleen on heade orgaaniliste vormide segu. Soovitatav annus toidulisandina on 100–200 mcg päevas.
Jah, seleen ja tsink töötavad sünergiliselt — mõlemad toetavad immuunsüsteemi ja antioksüdantset kaitset. Need ei konkureeri omavahel imendumise pärast. Paljud kvaliteetsed mineraalikompleksid sisaldavad mõlemat koos. See on hea kombinatsioon eriti immuunsuse toetamiseks talvel.