
Jood on oluline mikroelement, mida organism vajab kilpnäärme hormoonide (T3 ja T4) tootmiseks. Need hormoonid reguleerivad ainevahetust, kehatemperatuuri, südame tööd ja aju arengut. Jood on eriti kriitiline raseduse ja lapsepõlve ajal aju arengu toetamiseks.
Eestis ja teistes Põhja-Euroopa riikides on joodi puudus endiselt levinud, kuna pinnas ja joogivesi sisaldavad vähe joodi. Soovitatav päevaannus täiskasvanutele on 150 mcg, rasedatele 220 mcg ja imetavatele emadele 290 mcg. Joodi allikad on meretooted, jodeeritud sool, merevetikad ja piimatooted.
Joodi puudus avaldub kilpnäärme alatalitlusena — väsimus, kaalutõus, külmatundlikkus, kuiv nahk ja juuste väljalangemine. Raskematel juhtudel tekib struuma (kilpnäärme suurenemine). Raseduse ajal võib joodi puudus kahjustada loote aju arengut ja põhjustada kretinismi. Kerge puudus on Eestis üllatavalt levinud.
Jah, liigne jood (üle 1100 mcg päevas täiskasvanutele) võib paradoksaalselt pärssida kilpnäärme funktsiooni, põhjustades nii ala- kui ületalitlust. Merevetikate toidulisandid võivad sisaldada väga suuri joodi koguseid. Eriti ettevaatlikud peavad olema Hashimoto kilpnäärme põletiku ja Gravesi tõvega patsiendid.
Jodeeritud sool on hea joodiallikas — pool teelusikatäit katab umbes poole päevasest vajadusest. Siiski ei kasuta kõik Eesti toidutootjad jodeeritud soola ja tervisliku eluviisi nimel soola vähendamine võib joodisaamisest jääda väheseks. Toidulisand on kindlaim viis tagada piisav jood, eriti rasedatele.
Jah, kui väsimus tuleneb subkliinilisest kilpnäärme alatalitlusest joodi puuduse tõttu, võib joodi lisamine energia taset märgatavalt parandada. Kilpnäärme hormoonid reguleerivad rakkude energia tootmist kogu organismis. Kui kilpnääre funktsioon on normaalne, ei anna täiendav jood energialisandust.