
E-vitamiin on rasvlahustuv antioksüdant, mis kaitseb rakkude membraane vabade radikaalide kahjustuse eest. See esineb kaheksas loomulikus vormis, millest alfatokoferool on inimorganismi jaoks kõige aktiivsem. E-vitamiin mängib olulist rolli immuunsüsteemi toimimises, naha tervises ja veresoonte kaitses.
Soovitatav päevaannus täiskasvanutele on 15 mg (22,4 IU) alfatokoferool. E-vitamiini rikkalikud allikad on pähklid, seemned, taimeõlid ja tumerohelised lehtköögiviljad. Toidulisandina eelistatakse looduslikku vormi (d-alfatokoferool), mis on sünteetilisest (dl-alfatokoferool) paremini omastatav.
Jah, E-vitamiin on üks olulisemaid nahavitamiine. Antioksüdandina kaitseb see naharakke UV-kiirguse ja vabade radikaalide kahjustuse eest, mis on peamised naha vananemise põhjused. E-vitamiin toetab naha niiskuse säilitamist ja parandab nahapinnast. Parimad tulemused saavutatakse koos C-vitamiiniga.
Looduslik d-alfatokoferool on kaks korda bioloogiliselt aktiivsem kui sünteetiline dl-alfatokoferool. Kõige parem valik on täisspektri E-vitamiin (mixed tocopherols), mis sisaldab kõiki nelja tokoferooli vormi — alfa, beeta, gamma ja delta. Gamma-tokoferoolil on tugevad põletikuvastased omadused.
Ülemine ohutu piir täiskasvanutele on 1000 mg (1500 IU looduslikku vormi) päevas. Väga suured annused võivad suurendada verejooksu riski, eriti koos verd vedeldavate ravimitega. Mõned uuringud viitavad, et üle 400 IU päevas pikka aega võib olla kahjulik. Järgige soovituslikku annust 15–200 mg.
E-vitamiin kaitseb LDL-kolesterooli oksüdeerumise eest, mis on ateroskleroosi arengu üks peamisi tegureid. Siiski pole suured kliinilised uuringud kinnitanud, et E-vitamiini lisandid vähendaksid südamehaiguste riski. Parim strateegia on saada E-vitamiini mitmekesisest toidust koos pähklite ja seemnetega.