
L-metioniin on väävlit sisaldav asendamatu aminohape, millest organism sünteesib S-adenosüülmetioniini (SAMe) — üht olulisemat metüülrühma doonorit, mis osaleb sadades biokeemilistes reaktsioonides. Metioniin on vajalik kreatiini, karnitiini ja glutatiooni (organismi peamise antioksüdandi) tootmiseks. Sportlastele on metioniin oluline, kuna see toetab lihaste valgu sünteesi, aitab kaasa maksa detoksifikatsioonile ja soodustab sidekudede tervist läbi väävli metabolismi.
Metioniin on kreatiini sünteesi lähteaine, mis tähendab, et see toetab kaudselt lihaste jõudu ja energiat. Lisaks aitab metioniin toota glutatiooni, mis kaitseb rakke oksüdatiivse stressi eest — see on eriti oluline intensiivselt treenivatel sportlastel. Metioniin toetab ka liigesekõhrede ja sidekudede tervist tänu oma väävlisisaldusele.
Täiskasvanute minimaalne päevane vajadus on umbes 10–13 mg kehakaalu kilogrammi kohta, mis tähendab 70 kg inimesele umbes 700–900 mg päevas. Sportlased võivad vajada rohkem. Enamik inimesi saab piisavalt metioniini toidust, eriti kui tarbitakse piisavalt loomset valku.
Rikkalikud allikad on munad (eriti munavalge), kala (lõhe, tuunikala), liha (kana, veiseliha), piimatooted ja pähklid. Taimsete allikate seas sisaldavad metioniini sesamiseemned, Brasiilia pähklid ja spinat. Taimetoitlased peaksid veenduma, et nende toitumine sisaldab piisavalt metioniini.