Foolhape – folaat ja B9-vitamiin
Mis on foolhape ja miks on see eriti oluline raseduse ajal?
Foolhape (vitamiin B9) on veeslahustuv B-grupi vitamiin, mis on hädavajalik DNA sünteesi, rakkude jagunemise ja punaste vereliblede moodustumise jaoks. Foolhappe looduslik toiduallikatest pärit vorm on folaat, toidulisandites kasutatakse peamiselt foolhapet või metüülfolaati (5-MTHF).
Foolhape on eriti kriitiline raseduse esimestel nädalatel, kui loote närvitoru areneb. Piisav foolhape tarbimine (400–800 mcg päevas) vähemalt kuu enne rasedust ja esimesel trimestril vähendab närvitoru defektide riski kuni 70%. Foolhape puudus on seotud ka megaloblastilise aneemia, väsimuse ja meeleoluhäiretega.
Korduma kippuvad küsimused foolhape kohta
Folaat on B9-vitamiini looduslik vorm toidus (lehtköögiviljad, kaunviljad). Foolhape on sünteetiline vorm toidulisandites, mille organism peab aktiivseks metüülfolaadiks teisendama. Kuni 40% inimestest kannab MTHFR geenimutatsiooni, mis raskendab seda teisendamist. Neile sobib paremini metüülfolaat (5-MTHF).
Soovitatav annus on 400–800 mcg päevas, alustades vähemalt üks kuu enne planeeritud rasedust ja jätkates kogu esimese trimestri. Kõrgema riskiga naistele (varasem närvitoru defektiga rasedus, diabeet, epilepsiaravimid) võib arst soovitada kuni 4000–5000 mcg päevas. Metüülfolaat on eelistatud MTHFR-mutatsiooni korral.
Jah, foolhape on oluline ka meeste tervisele. See toetab spermatosoidide kvaliteeti ja DNA terviklikkust. Mõned uuringud viitavad, et piisav folaadi tarbimine vähendab meestel südamehaiguste riski, alandades homotsüsteiini taset. Soovitatav annus meestele on 400 mcg päevas.
Rikkalikud folaadi allikad on tumerohelised lehtköögiviljad (spinat, lehtkapsas), kaunviljad (läätsed, kikerherned), spargelkapsas, avokaado ja tsitrusviljad. Keetmine ja töötlemine vähendab folaadi sisaldust märkimisväärselt — aurutamine ja toorsöömine säilitavad rohkem vitamiini. Toidulisand tagab stabiilse päevaannuse.