
Resveratrool on polüfenooline antioksüdant, mida leidub punastes viinamarjades, mustikates, vaarikates ja jaapani paadriputukas. See aktiveerib sirtuiine — valke, mis reguleerivad rakkude vananemist, DNA parandamist ja ainevahetust. Resveratrooli nimetatakse sageli "punase veini molekuliks", kuna see on üks peamisi kasulikke ühendeid punases veinis, kuid toidulisandid pakuvad palju kontsentreeritumaid annuseid kui veinist saab.
Resveratrool aktiveerib sirtuiine ja AMPK-d — rakkude pikaealisuse radasid, mis reguleerivad DNA parandamist, põletikku ja energiaainevahetust. Loomkatsed näitavad eluea pikenemist, kuid inimuuringud on veel varajases staadiumis. Selge on see, et resveratrool kaitseb rakke oksüdatiivse stressi eest ja toetab südame-veresoonkonna tervist — mõlemad on olulised tervisliku vananemise faktorid.
Uuringutes kasutatakse 150–500 mg trans-resveratrooli päevas. Südame-veresoonkonna toetamiseks piisab sageli 150–250 mg-st. Antioksüdantse ja vananemisevastase kaitse jaoks soovitatakse 250–500 mg päevas. Trans-resveratrool on bioloogiliselt aktiivsem vorm kui cis-resveratrool — kontrolli toote märgistust. Tarbi koos rasvasisaldava toiduga parema imendumise tagamiseks.
Punane vein sisaldab resveratrooli, kuid väga väikestes kogustes — umbes 1–2 mg klaasi kohta. Tervisekasu saamiseks vajaliku annuse (150–500 mg) tarbimiseks peaks jooma sadu klaase veini päevas, mis oleks kahjulik. Toidulisandid pakuvad terapeutilise annuse ilma alkoholi negatiivsete mõjudeta. Seega ei asenda vein toidulisandit.
Resveratrool on tavaliselt hästi talutav annustes kuni 500 mg päevas. Mõnel inimesel võivad esineda kerged seedetrakti sümptomid nagu iiveldus või kõhulahtisus. Suurtes annustes (üle 1000 mg) võib resveratrool mõjuda verd vedeldavalt — ettevaatust verehüübivastaste ravimite kasutajatel. Rasedate ja imetavate emade tarbimine ei ole piisavalt uuritud.