Alfalipoehape (ALA) – universaalne antioksüdant
Alfalipoehape (ALA) – universaalne antioksüdant
Mis on alfalipoehape (ALA) ja kuidas see organismi toetab?
Alfalipoehape (ALA) on võimas antioksüdant, mida organism toodab väikestes kogustes ja mis on unikaalne oma võime poolest toimida nii vees kui rasvas lahustuvas keskkonnas. See tähendab, et ALA kaitseb rakke vabade radikaalide eest kogu organismis — nii rakumembraanides kui rakusiseses vedelikus.
ALA mängib olulist rolli energia ainevahetuses, aidates muuta glükoosi energiaks mitokondrites. Lisaks on ALA tuntud oma võime poolest taastada teisi antioksüdante nagu C-vitamiin, E-vitamiin ja glutatioon. Levinuim toidulisandi annus on 300–600 mg päevas.
Korduma kippuvad küsimused alfalipoehape kohta
Jah, ALA parandab insuliinitundlikkust ja aitab rakkudel glükoosi efektiivsemalt omastada. Mitmed kliinilised uuringud on näidanud, et 300–600 mg ALA-d päevas võib alandada paastusuhkru taset. ALA-t kasutatakse Euroopas laialdaselt diabeetilise neuropaatia toetusraviks.
ALA-d on soovitav võtta tühja kõhuga, 30–60 minutit enne söömist, kuna toit vähendab selle imendumist. Kui annus on üle 300 mg, on parem jagada see kaheks võtmiseks — hommikul ja õhtul. Kõrvaltoimete korral võib ALA-d võtta ka koos kergema toidukorraga.
ALA on üldiselt hästi talutav annustes kuni 600 mg päevas. Mõnel inimesel võib esineda kerget iiveldust, kõhuvalu või nahalöövet. Väga suurtes annustes (üle 1200 mg) võib ALA alandada veresuhkru taset liiga madalale, eriti diabeediravimite kasutajatel. Alustage väiksema annusega ja suurendage järk-järgult.