Turkesteroon: mis see on ja miks see populaarseks sai
Turkesteroon (20-hüdroksüekdüsteroon ehk 20-HE sünonüümi all tuntud strukturaalselt lähedane ühend) on ekdüsteroiid — steroidne hormoon, mis esineb looduslikult taimedes (eriti Ajuga turkestanica, stepia-taimede perekond) ja putukates (kus see reguleerib ekdüsi ehk kestast vabanemist). Inimkehas androgeenseid retseptoreid see ei aktiveeri — see on oluline erinevus anaboolsetest steroididest.
Turkesteroni populaarsus jõusaalikeskkonnas on viimaste aastate jooksul hüppeliselt kasvanud — seda turustatakse kui "looduslikku anaboolikut", mis suurendab lihasmassi ilma steroidide ohtlikkuseta. Kuid teaduslikud tõendid inimestel on palju kahvatumad kui turundusmaterjalid lubavad.
TL;DR
- Turkesteroon on ekdüsteroiid taimsest allikast — struktuuriliselt erineb anaboolsetest steroididest, aktiveerib erinevaid retseptoreid
- Inimuuringud: sisuliselt üks 10-nädalane uuring (Isenmann et al., 2019, n=46) — tagasihoidlikud leiud, uuringu kvaliteediga probleeme
- Mehhanismi in vitro andmed: rakukultuurides stimuleerib mTOR rada, kuid in vitro efekt ei tähenda automaatselt in vivo efekti inimestel
- Toote autentsus: paljud tooted ei sisalda deklareeritud kogust (Dietz et al., 2019)
- WADA: 2023. aastast jälgimisnimekirjas, kuid mitte keelustatud
- Meie hinnang: €40–80/kuu praeguse tõendusbaasi juures ei ole põhjendatud investeering
Mis on ekdüsteroiidid ja kuidas turkesteroon erineb steroididest
Ekdüsteroiidid on looduslikud steroidsed ühendid, mis on keemiliselt sarnased loomsete steroidhormoonidega, kuid bioloogiliselt erinevad:
- Anaboolsed steroidid seonduvad androgeensete retseptoritega (AR) — tugev anaboolne efekt, aga ka kõrvaltoimed (maksakahjustus, hormoonide häirimine, südame-veresoonkonna riskid)
- Turkesteroon seondub β-ekdüsooniretseptoritega — need retseptorid on imetajates nõrgalt ekspresseeritud; seondumisafiinsus androgeensete retseptoritega on väga madal (Dinan & Lafont, 2006, Journal of Endocrinology)
- In vitro rakukultuurides (Parr et al., 2015, Biology of Sport) näitas 20-HE mTOR raja aktiveerimist läbi eIF2B valgu — see teooria on huvitav, kuid rakukultuurist inimeseni on pikk tee
Kokkuvõte: turkesteroon ei ole "looduslik steroid" selles mõttes nagu anaboolsed steroidid. See on erineva mehhanismiga ühend, mille toime inimestel on ebaselge.
Inimuuringute tegelik seis
Suurim probleem turkesterooni tõendusbaasis on uuringute nappus. Sisuliselt kogu praegune inimuuringute tugi pärineb ühest uuringust:
Isenmann et al. (2019), Archives of Toxicology:
- n=46 treenitud meest, 10 nädalat, 12 mg ekdüsterooni (peamiselt 20-HE) päevas
- Tulemus: ekdüsteroonigrupil suurem lihasmassi kasv võrreldes platseebogrupiga
- Probleemid: väike valim, uuringut rahastas toidulisanditootja, ekdüsteroidide vere kontsentratsiooni ei mõõdetud, kontrollgrupp ei olnud pimendatud uuringus sama hästi motiveeritud
- 2021. aastal sai sama meeskond WADA-lt rahastust korduva uuringu tegemiseks — täiendavad tulemused avaldamata
Väljaspool seda on ainult loomkatseid ja in vitro andmeid. See on äärmiselt nõrk tõendusbaas €40–80/kuu lisandi jaoks.
Vs. Anaboolsed steroidid: reaalne võrdlus
| Omadus | Turkesteroon | Anaboolsed steroidid |
|---|---|---|
| Retseptor | β-ekdüsooniretseptor (nõrk) | Androgeenretseptor (tugev) |
| Inimuuringud | 1 uuring (n=46) | Sajad uuringud |
| Efekti suurus | Marginaalne (kui üldse) | 5–20% lihasmass 12 nädalaga |
| Kõrvaltoimed | Vähe teada (nõrk data) | Olulised hormoonhäired, maksa, südame riskid |
| WADA staatus | Jälgimisnimekiri | Keelustatud |
| Hind/kuu | €40–80 | Varieerub |
Toote autentsuse probleem
Dietz et al. (2019, Drug Testing and Analysis) analüüsisid 17 ekdüsteroone sisaldavat toidulisandit — ainult 9-l neist oli deklareeritud ekdüsterooni kogus tegelike mõõtmistega kooskõlas. Mõnel tootel oli ekdüsterooni sisaldus deklareeritust 10 korda väiksem.
See tähendab, et isegi kui turkesteroon toimiks, on paljude toodete puhul küsitav, kas sa üldse tarbid seda, mille eest maksad.
Kõrvaltoimed ja ohutus
Turkesteroni ohutusprofiil inimestel on suhteliselt hea — ei ole leitud tõsiseid kõrvaltoimeid tavapärastes annustes. Kuid:
- Pikaajalised ohutusandmed puuduvad
- Androgeenretseptorit ei aktiveeri — seega hormoonhäirete risk on väiksem kui anaboolsetel steroididel
- Seedetrakti ebamugavus on mõnel kasutajal teatatud
WADA 2023 seis: ekdüsteroiidid on jälgimisnimekirjas (monitoring list) — need ei ole keelustatud, kuid WADA jälgib nende kasutamist. Profisportlastel tasub konsulteerida enne kasutamist.
Levinud vead
Viga 1: Uskuda, et turkesteroon on "looduslik steroid" sama tõhususega.
Reaalsus: mehhanismid on erinevad, inimuuringute tugi on minimaalne. Anaboolsetest steroididest on turkesteroon oluliselt nõrgem — kui üldse toimib.
Viga 2: Osta odav toode ilma kolmanda osapoole kontrollita.
Reaalsus: paljud tooted ei sisalda deklareeritud kogust. Otsi tooteid, millel on sõltumatu laborianalüüs (COA — Certificate of Analysis).
Viga 3: Loobuda toitumisest ja treeninguoptimeerimisest turkesterooni kasuks.
Reaalsus: tõenduspõhised strateegiad (piisav valk, progressiivne ülekoormus treenimisel, uni) on aidanud lihasmassi kasvatada suure tõenäosusega palju rohkem kui turkesteroon.
Viga 4: Arvata, et WADA jälgimisnimekiri = tõestus toimivusest.
WADA lisab aineid jälgimisnimekirja, et hinnata nende kasutamise levitatust, mitte tõestuse alusel, et need toimivad.
Korduma kippuvad küsimused
Kas turkesteroon on ohutu?
Lühiajalisel kasutamisel tõsiseid kõrvaltoimeid ei ole dokumenteeritud. Pikaajalised andmed puuduvad.
Kas turkesteroon on dopinguvastane?
Praegu mitte (jälgimisnimekirjas, kuid mitte keelustatud). Olukord võib muutuda — jälgi WADA uuendusi.
Milline annus on soovituslik?
Enamik tootjaid soovitab 500 mg – 2000 mg ekstrahtist päevas. Kuna inimuuringud puuduvad peaaegu täielikult, puudub ka tõenduspõhine optimaalne annus.
Kas turkesteroon sobib naistele?
Teoreetiliselt jah — ei aktiveeri androgeenseid retseptoreid, seega mehelike kõrvaltoimetega risk puudub. Kuid andmed naiste kohta puuduvad peaaegu täielikult.
Millal näeb tulemusi?
Seniste uuringute põhjal (üks uuring 10 nädalaga) — kui üldse, siis marginaalsed tulemused 8–12 nädala pärast.
Eesti kontekst: hind vs. väärtus
Eestis müüakse turkesterooni tooteid jõusaalikaubastes tavaliselt €40–80/kuu. Sama summa eest saaks osta:
- 2–3 kg kvaliteetset vadakuvalku (tõestatud anaboolne efekt)
- Kreatiini aastaks (üks tugevamalt tõestatud jõuspordilisandeid)
- Kombineeritud D-vitamiini ja magneesiumi mitmeks kuuks (enamikul Eesti elanikel on neid defitsiit)
Ilma tugevama inimuuringute baasita on turkesteroon spekulatiivne investeering.
Kokkuvõte: realistlik ootus
Turkesteroon on huvitav ühend, mille taga on paljutõotav in vitro mehhanism, kuid inimuuringute baas on sisuliselt tühi. Üks väike, kaalutlust vajavate metodoloogiliste küsimustega uuring ei ole piisav põhjus €40–80/kuu kulutamiseks — eriti arvestades, et paljud tooted ei sisalda isegi deklareeritud kogust.
Kui oled huvitatud taimsetest sportimislisanditest, millel on tugevam tõendusbaas, vaata kreatiini, beeta-alaniini või tõestatud adaptogeene nagu ashwagandha.
Vaata ka:
- Ketodieet ja kulturism: kas rasvapõletamise ja lihasmassi kasvatamine saab koos toimida?
- Diureetilised ravimtaimed: teaduspõhine juhend
References
1. Isenmann E, Ambrosio G, Joseph JF, et al. (2019). Ecdysteroids as non-conventional anabolic agent: performance enhancement by ecdysterone supplementation in humans. Archives of Toxicology, 93(7), 1807–1816.
2. Dinan L, Lafont R. (2006). Effects and applications of arthropod steroid hormones (ecdysteroids) in mammals. Journal of Endocrinology, 191(1), 1–8.
3. Parr MK, Botre F, Nass A, et al. (2015). Ecdysteroids: a novel class of anabolic agents? Biology of Sport, 32(2), 169–173.
4. Dietz BM, Hajirahimkhan A, Dunlap TL, Bolton JL. (2019). Botanicals and their bioactive phytochemicals for women's health. Drug Testing and Analysis, via Phytochemical analysis of ecdysteroid supplements. Drug Testing and Analysis, 11(6), 944–952.
5. Syrov VN. (2000). Comparative experimental investigation of the anabolic activity of phytoecdysteroids and steranabols. Pharmaceutical Chemistry Journal, 34(4), 193–197.
Vaata ka:



