Olimel N9: mis on parenteraalne toitmine ja keda see puudutab

Olimel N9: mis on parenteraalne toitmine ja keda see puudutab

Kui olete otsinud "Olimel N9" oodates toidulisandit, mida veebist tellida, siis siin on kõige olulisem asi kohe teada: Olimel N9 ei ole toidulisand. See on retseptiravim — kolmekambriline parenteraalse toitmise (PN) kott, mida manustatakse intravenoosselt haiglates ja kliinilistes tingimustes. Seda ei saa ega tohiks üritada osta ega kasutada väljaspool meditsiinilist järelevalvet.

See artikkel eksisteerib, sest paljud inimesed puutuvad nimega "Olimel N9" kokku ja soovivad mõista, mis see on. Selgitame toodet, parenteraalse toitmise teadust ja millal see on meditsiiniliselt vajalik.

Kokkuvõte

• Olimel N9 on Baxteri toodetud kolmekambriline intravenoosne toitmiskott, mis sisaldab aminohappeid, glükoosi ja lipiide
• Seda kasutatakse, kui patsiendid ei saa süüa ega toitu seedetrakti kaudu omastada
• See on retseptiga haiglatoode, mitte toidulisand
• Parenteraalne toitmine kannab reaalseid riske (infektsioonid, metaboolsed komplikatsioonid) ja nõuab professionaalset jälgimist
• Kui otsite toitumisalast tuge, on suukaudsed toidulisandid ja enteraalne toitmine alati eelistatud PN-ile, kui soolestik töötab

Mis on Olimel N9?

Olimel N9 on Baxter Internationali toodetud ja kuulub toodete klassi, mida nimetatakse täielikuks parenteraalseks toitmiseks (TPN). Nimetus "N9" viitab spetsiifilisele aminohappe lämmastiku sisaldusele (umbes 9 g lämmastikku liitri kohta).

Kotil on kolm eraldi kambrit, mis segatakse vahetult enne infusiooni:

Kamber 1 — Aminohapped: Sisaldab tasakaalustatud segu asendamatutest ja mitteasendamatutest aminohapetest, sealhulgas hargnenud ahelaga aminohapped (leutsiin, isoleutsiin, valiin). Aminohapete profiil on kavandatud valgusünteesi toetamiseks kriitiliselt haigetel või kirurgilistel patsientidel (Wretlind, 1972).

Kamber 2 — Glükoos (dekstroos): Annab peamise energiaallika süsivesikuna. Glükoosi kontsentratsioon on kalibreeritud piisavate kalorite andmiseks ilma hüperglükeemiat tekitamata.

Kamber 3 — Lipiidide emulsioon: Sisaldab rafineeritud oliiviõli ja sojaõli, pakkudes asendamatuid rasvhappeid (linoolhape ja alfa-linoleenhape) ja lisakaloreid. Oliiviõli baas valiti soodsamate rasvhapete profiili pakkumiseks võrreldes puhaste sojapõhiste formulatsioonidega (Waitzberg et al., 2006).

Millal on parenteraalne toitmine vajalik?

Parenteraalset toitmist kasutatakse, kui seedetrakti ei saa toitmiseks kasutada — kas see ei toimi, pole ligipääsetav või pole seda ohutu kasutada. Levinud kliinilised stsenaariumid:

Lühiajaline PN (päevad kuni nädalad)

• Postoperatiivsed patsiendid — pärast suuremat kõhuoperatsiooni, kui soolestik vajab taastumisaega
• Raske pankreatiit — kui suukaudne/enteraalne toitmine süvendab põletikku
• Soolestiku obstruktsioon — mehaaniline ummistus, mis takistab toidu läbipääsu
• Raske mukosiit — keemiaravi põhjustatud seedetrakti põletik

Pikaajaline PN (nädalad kuni kuud, mõnikord eluaegne)

• Lühikese soolestiku sündroom — pärast ulatuslikku peensoole resektsiooni (Pironi et al., 2016)
• Raske Crohni tõbi — ulatusliku peensoole kaasatusega
• Soolestiku puudulikkus — erinevatest põhjustest
• Teatud vähkkasvajad — täieliku seedetrakti obstruktsiooniga

Toitmise hierarhia

Meditsiiniline toitmine järgib selget hierarhiat (McClave et al., 2016):

1. Suukaudne dieet — alati esimene valik, kui ohutu
2. Suukaudsed toidulisandid — kui suukaudne tarbimine on ebapiisav
3. Enteraalne toitmine — toru kaudu otse makku või peensoolde
4. Parenteraalne toitmine — ainult siis, kui ülaltoodud valikud pole võimalikud

Parenteraalse toitmise riskid

PN on vajadusel elupäästev, kuid mitte ohutu:

Kateetriga seotud vereringeinfektsioonid — PN-iks vajalik tsentraalne veenikateetri on otsene tee bakterite sisenemisel vereringesse. Infektsioonimäärad on 2-5 1000 kateetripäeva kohta isegi parimate praktikatega (O'Grady et al., 2011).

Metaboolsed komplikatsioonid — hüperglükeemia, elektrolüütide tasakaaluhäired, refeeding-sündroom (potentsiaalselt surmav metaboolne häire alatoitunud patsientide liiga kiirel toitmisel).

Hepatobiliaarsed komplikatsioonid — PN-iga seotud maksahaigus esineb 40-60% pikaajalistel PN patsientidel (Klek et al., 2016).

Venoosne tromboos — tsentraalsed veenikateetrid suurendavad süvaveeni tromboosi riski.

Need riskid on täpselt põhjus, miks PN on meditsiiniline sekkumine, mitte tarbijatöode.

Olimel N9 vs. suukaudsed toidulisandid: täiesti erinevad kategooriad

Mida teha, kui vajate toitumisalast tuge?

Kui olete patsient või hooldaja: Teie ravimeeskond määrab ja haldab PN-i vajadusel. Te ei pea seda ise hankima.

Kui peate kaalus juurde võtma: Suukaudsed toitumislisandid (kõrge kalorsusega valgujoogid, toidu asendajad) on õige alguspunkt. Tooted nagu vadakuvalk, kaseiin või täielikud toiduasendajad pakuvad olulist toitumisalast tuge ilma IV toitmise riskideta.

Kui teil on seedeprobleemid: Arutage gastroenteroloogiga. Enteraalne toitmine on vaheetapp enne parenteraalse toitmise kaalumist.

Kui olete sportlane: Standardsed sporditoitumise tooted — valgupulbrid, süsivesikute lisandid, multivitamiinid ja tasakaalustatud dieet — katavad kõik vajadused.

Korduma kippuvad küsimused

Kas Olimel N9 saab veebist osta?

Ei, ja te ei peaks üritama. Olimel N9 on retseptiravim, mida peavad manustama koolitatud tervishoiutöötajad steriilse tsentraalse venoosse juurdepääsu kaudu. Kasutamine ilma meditsiinilise järelevalveta oleks ohtlik.

Kas parenteraalne toitmine on parem kui söömine?

Ei. Söömine ja enteraalne toitmine on alati paremad kui parenteraalne toitmine, kui seedetrakt töötab. PN möödub soolestikust, millel on negatiivsed tagajärjed soolestiku barjääri funktsioonile ja immuunsüsteemile.

Kuidas erineb Olimel N9 valgujoogist?

Igal moel. Valgujook on toit, mida joote. Olimel N9 on steriilne meditsiiniline lahus, mis infundeeritakse otse vereringesse tsentraalse veenikateetri kaudu. Need jagavad sõna "toitumine", kuid on muidu täiesti erinevad tooted.

Mis Olimel N9 maksab?

Haigla hinnad varieeruvad, kuid üksikud PN-kotid maksavad tavaliselt €50-150+. Eestis katab haigekassa PN-i, kui see on meditsiiniliselt näidustatud.

Kas Olimel N9-le on alternatiive?

Jah. Teised PN-tooted on Kabiven (Fresenius Kabi), SmofKabiven, NuTRIflex ja Clinimix. Valik sõltub patsiendi spetsiifilistest toitumisvajadustest. Need otsused teeb kliiniline toitmismeeskond.

Eestiga seotud märkused

Eestis hallatakse parenteraalset toitmist haigla süsteemis. Peamised kliinilise toitmise ekspertiisiga keskused on Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH), Tartu Ülikooli Kliinikum (TÜK) ja Ida-Tallinna Keskhaigla. PN-tooted, sealhulgas Olimel, hangitakse haigla apteegi süsteemide kaudu ja kaetakse haigekassa poolt statsionaarsetele patsientidele. Kodune parenteraalne toitmine (HPN) programmid on olemas soolestiku puudulikkusega patsientidele pärast haiglast väljakirjutamist.

Kui otsite igapäevast toitumisalast tuge, mitte meditsiinilist parenteraalset toitmist, pakub MaxFit valikut valgu toidulisandeid, vitamiine ja sporditoitumise tooteid suukaudseks tarbimiseks.

Viited

• Klek, S., Forbes, A., Gabe, S., et al. (2016). Management of acute intestinal failure. Clinical Nutrition, 35(6), 1209-1218.
• McClave, S. A., Taylor, B. E., Martindale, R. G., et al. (2016). Guidelines for nutrition support therapy in the critically ill patient. Journal of Parenteral and Enteral Nutrition, 40(2), 159-211.
• O'Grady, N. P., et al. (2011). Guidelines for the prevention of intravascular catheter-related infections. Clinical Infectious Diseases, 52(9), e162-e193.
• Pironi, L., Arends, J., Bozzetti, F., et al. (2016). ESPEN guidelines on chronic intestinal failure in adults. Clinical Nutrition, 35(2), 247-307.
• Waitzberg, D. L., Torrinhas, R. S. & Jacintho, T. M. (2006). New parenteral lipid emulsions for clinical use. Journal of Parenteral and Enteral Nutrition, 30(4), 351-367.
• Wretlind, A. (1972). Complete intravenous nutrition. Nutrition and Metabolism, 14(Suppl), 1-57.

Vaata ka:

• GABA: mida see on, kuidas toimib ja kas tasub tarvitada?
• Lutsern (Alfalfa): Mida Teadus Ütleb Selle Taime Kohta
• Parim maksa taastamise toidulisand: teaduspohine vordlus