Lutsern (Alfalfa): Mida Teadus Ütleb Selle Taime Kohta

Miks lutsern on Eestis tuntum loomasöödana kui toidulisandina

Kui ütled Eestis sõna "lutsern", mõtleb enamik inimesi põllule. Medicago sativa on siin ennekõike söödakultuur: lutsernihein, silo, valgurikas komponent rohumaasegudes. Täpselt sama taim seisab tervisepoe riiulil kapslites ja teepakis, aga seda müüakse hoopis teise jutuga — kolesterool, menopaus, liigesed, "looduslik multivitamiin", "keha puhastamine".

Üks taim, kaks täiesti erinevat lubadust. Selle artikli mõte on vaadata, kumb neist andmete valgust kannatab.

Ebamugav lühivastus kohe ette ära:

• Lutserni kohta on olemas üksainus korralik inimuuring, mis mõõtis kolesterooli. See kasutas annust, mis on tüüpilisest kapslist umbes sajakordne.
• Ülejäänud levinud lubadused — menopaus, veresuhkur, põletik — toetuvad loomkatsetele, rakukultuuridele või kombineeritud taimepreparaatidele, kust lutserni enda osa ei ole võimalik eraldada.
• Kaks ohutusmärkust, K-vitamiin ja L-kanavaniin, on paremini dokumenteeritud kui ükski väidetav kasu. See on ebamugav asümmeetria ja see on selle taime kohta kõige olulisem asi, mida teada.
• Meie valikus lutserni ei ole. Artikli lõpus on kirjas, miks, ja mis on need asjad, mille pärast inimesed lutserni ostavad, aga mida saab lahendada annusega, mis on teada.

Mis taim lutsern õigupoolest on

Lutsern on liblikõieline mitmeaastane taim, mida on kultuuristatud vähemalt paar tuhat aastat. Sõna "alfalfa" tuleb araabia keelest ja tähendab umbkaudu "parim sööt"; eestikeelne "lutsern" on laen prantsuse keele kaudu. Toidulisanditurul domineerib ingliskeelne nimi, mistõttu Eesti ostja näeb riiulil purki kirjaga "Alfalfa 1000 mg" ega seosta seda üldse põllutaimega, mida ta on Lõuna-Eesti teeäärtes tuhat korda näinud.

Taim ise on põnev: kuni mitme meetri sügavune juurestik toob mullast üles mineraale, mis teeb ta söödana väärtuslikuks ja mille pealt on üles ehitatud kogu "toitainetiheduse" turundusjutt. Botaanilise huvitavuse ja inimese toidulisandi vahel on aga vahe, mille juures tasub peatuda, sest just see vahe on kogu artikli tuum.

Toidulisandina kasutatakse kolme päris erinevat asja ja neid aetakse pidevalt segi:

• Kuivatatud lehe pulber või kapsel. Levinuim vorm, tüüpiliselt 500-1000 mg annuse kohta.
• Seemned ja idud. Toiduaine, mitte toidulisand. Kolesterooliuuringud kasutasid just seda.
• Vedelekstrakt ja tee. Traditsiooniline kasutus, kontsentratsioon reeglina teadmata.

Kui loed kellegi lubadust lutserni kohta, on esimene küsimus alati: millisest neist kolmest sa räägid? Väga sageli tõstetakse seemnete uuringu tulemus otse kapsli etiketile, ja see üksainus nihe seletab ära suurema osa liialdustest, mida selle taime kohta internetis leiab.

Mis lutsernis sees on ja mis kapslisse tegelikult mahub

Lutserni leht sisaldab K-vitamiini, C-vitamiini, folaati, rauda, mangaani, saponiine ja väikeses koguses fütoöstrogeeni kumestrooli (Bora ja Sharma, 2011). Loetelu näeb muljetavaldav välja seni, kuni lisad juurde koguse.

Viimane rida paneb kõige rohkem inimesi pettuma. Lutserni turundatakse tihti "rohelise superfoodi" ja "taimse toitainepommina", aga toidulisandi annuses ei ole ta toitaineallikas mitte üheski mõistlikus tähenduses. Üks gramm kuivatatud lehte on umbes sama palju taimematerjali kui pool teelusikatäit kuivatatud peterselli. Keegi ei osta pool teelusikatäit peterselli oma folaadivajaduse katteks. Kui otsid mõõdetavat toitainet, tuleb see mujalt.

Kolesterool: ainus koht, kus inimuuring päriselt olemas on

See on lutserni kõige tõsisem väide ja seda tasub täpselt lahti võtta.

Mölgaard jt (1987) andsid II tüüpi hüperlipoproteineemiaga patsientidele kuumtöödeldud lutserni seemneid 40 g kolm korda päevas kaheksa nädala jooksul. Üldkolesterool langes umbes 17% ja LDL umbes 18%. Mehhanism on usutav: lutserni saponiinid seovad soolestikus kolesterooli ja sapphappeid ning vähendavad nende tagasiimendumist. See on sama põhimõte, mis töötab lahustuvate kiudainete puhul, ja see ei ole ime.

Nüüd aritmeetika, mida etiketil ei ole. 40 g kolm korda päevas teeb 120 g seemneid päevas. Tüüpiline lutserni kapsel sisaldab 500-1000 mg kuivatatud lehte. Isegi kui eeldada, et leht ja seeme on toimeainete poolest samaväärsed — mida nad ei ole, sest saponiinide sisaldus erineb —, on vahe umbes sajakordne. Kolm kapslit päevas ei ole väiksem annus samast asjast; see on sisuliselt teine sekkumine.

Sellepärast on aus sõnastus järgmine: lutserni seeme toidukogustes langetas ühes väikeses ja väga vanas uuringus kolesterooli, ja lutserni kapslid ei ole seda kunagi näidanud, sest neid ei ole selle jaoks uuritud. Uuring ise on 1987. aastast, valim oli väike ja tänapäevast korduskatset ei ole tulnud. Kui mingi toimeaine oleks selles tulemuses tugev ja lihtsalt kasutatav, oleks keegi neljakümne aasta jooksul selle korranud.

Kui kolesterool on tegelik mure, on olemas kiudaine, mille tõendusbaas on kordades tugevam ja uuem — psülliumikest. Oleme selle andmestiku eraldi läbi käinud artiklis kas psüllium toimib, ja võrdlus on lutserni jaoks ebameeldiv: sama mehhanismiperekond, palju rohkem uuringuid, selge annus, mida on võimalik purgist kätte saada.

Menopaus, veresuhkur ja põletik: mida andmed ei ütle

Kolm ülejäänud levinud lubadust jagavad sama probleemi.

Menopausisümptomid. Lutsern sisaldab kumestrooli, nõrka fütoöstrogeeni (Bora ja Sharma, 2011). Inimandmed piirduvad väikeste uuringutega kombineeritud taimepreparaatidest, kus lutsern oli koos salvei või muude komponentidega — sellisest disainist ei ole lutserni enda mõju võimalik välja lugeda. Kui otsid fütoöstrogeenset tuge, on soja isoflavoonidel ja punasel ristikul kordades rohkem kliinilist materjali.

Veresuhkur. Lutserni ekstraktid on loommudelites glükoosivastust mõjutanud (Bora ja Sharma, 2011). Inimuuringuid praktiliselt ei ole. Loomkatsest inimannuseni on siin tavapärasest veelgi pikem tee, sest kasutatud ekstraktid on standardiseerimata: "lutserni ekstrakt" ei ole ühemõtteline asi ja kaks purki riiulil ei pruugi sisaldada sama.

Põletik. Lutserni idude etüülatsetaadi ekstrakt pärssis põletikumarkereid rakukultuuris ja hiiremudelis (Hong jt, 2009). See on mehhanistiliselt huvitav ja täiesti kõlbmatu alus inimannuse soovitamiseks. Rakukultuuris pärsib põletikumarkereid väga suur hulk taimeekstrakte, sealhulgas selliseid, mis inimesel midagi ei tee.

"Detoks" ja "puhastus". Siin ei ole andmeid, mida analüüsida, sest väide ise ei ole mõõdetav. Kui näed lutserni sellises pakendis, oled turunduse, mitte teaduse pool. Sama küsimus kordub iga traditsioonilise taime puhul ja me oleme sama raamistiku läbi teinud ka artiklis kuldvits ja mida teadus tema kohta ütleb.

K-vitamiin ja verevedeldajad: kõige olulisem praktiline hoiatus

Siin muutub lutsern Eesti kontekstis päriselt oluliseks.

Varfariin on Eestis endiselt laialt kasutusel ja selle toime sõltub otseselt K-vitamiini tarbimisest. Lutserni leht on K1-vitamiini rikas ja regulaarne toidulisandiannus võib INR-i nihutada — täpselt sama mehhanismi kaudu, mille tõttu antikoagulanti võtvale inimesele õpetatakse, et lehtköögivilja tarbimine peab olema ühtlane, mitte null. Varfariini koostoimed toidu ja taimsete toidulisanditega on eraldi üle vaadatud (Nutescu jt, 2006) ja K-vitamiini rikkad taimed on selles ülevaates korduv teema.

Praktiline reegel: kui võtad varfariini või muud K-vitamiinist sõltuvat antikoagulanti, ära alusta lutserniga ilma raviarstiga rääkimata. See ei ole ettevaatlik juriidiline lause, vaid konkreetne farmakoloogiline koostoime, mille tagajärg on vereanalüüsis mõõdetav.

Sama loogika kehtib vastupidi. Kui juba võtad lutserni ja sulle määratakse antikoagulant, ütle seda välja. Perearst ei oska küsida taime kohta, mida enamik inimesi ei pea üldse "ravimiks", ja Eestis on toidulisandite mainimine vastuvõtul endiselt pigem erand kui reegel.

L-kanavaniin, luupus ja autoimmuunsus

Lutserni seemned sisaldavad L-kanavaniini, mittevalgulist aminohapet, mis on arginiini struktuurne analoog. Organism võib selle valgusünteesis arginiini asemel sisse ehitada, tekitades defektseid valke — ja just see on hüpoteesi tuum, miks L-kanavaniin on seostatud autoimmuunse aktiveerumisega (Akaogi jt, 2006).

Tõendus koosneb ahvimudelitest, kus lutserni seemnete söötmine kutsus esile luupusetaolise sündroomi, ja üksikutest inimjuhtudest, kus luupus taasaktiveerus lutserni tarbimise ajal. See ei ole suur andmestik. Aga see on suurem kui olemasoleva kasu andmestik, ja see asümmeetria on põhjus, miks ma seda taime kellelegi lihtsalt "proovimiseks" ei soovita.

Praktiline järeldus on kitsas ja selge: süsteemse erütematoosluupuse või muu süsteemse autoimmuunhaigusega inimene ei peaks lutserni toidulisandina võtma. Sisaldus on kõrgeim seemnetes ja idudes, madalam lehes, aga ükski kaubanduslik kapsel ei deklareeri L-kanavaniini kogust. See tähendab, et sa ei saa annust hallata isegi siis, kui väga tahaksid.

Lutserni idud: toiduohutuse pool, mida keegi ei oota

Lutserni idu on ka Eestis populaarne salatilisand ja seda kasvatatakse kodus purgis või idandajas. Probleem on selles, et idandamise tingimused — soe, niiske, toitaineterikas — on ka bakterite jaoks ideaalsed, ja seeme ise on saastumise allikas.

Idudest lähtuvad Salmonella ja E. coli puhangud on rahvusvaheliselt hästi dokumenteeritud ning lutserni idu on selles nimekirjas korduvalt (Dechet jt, 2014). Kuumtöötlemine lahendab probleemi; loputamine ei lahenda, sest bakter võib olla seemne sees, mitte pinnal.

See risk puudutab toitu, mitte kuivatatud kapslit. Aga see on hea näide sellest, kui erinevad on "lutsern" ja "lutsern": sama sõna, kaks eri toodet, kaks eri riskiprofiili, üks etikett.

Võrdlus: mida sa oma raha eest tegelikult saad

Tabeli mõte ei ole öelda, et lutsern on pettus. Mõte on, et enamik inimesi ostab lutserni ühe kolmest asjast pärast: kolesterool, "toitained" või ebamäärane tervisetunne. Kaks esimest on lahendatavad asjadega, mille annus on teada, ja kolmandat ei lahenda ükski purk.

Kui otsid tegelikult mõõdetavat toitainet, on vahe suur. ICONFIT Whey Protein 80 Banaan 1kg maksab kirjutamise hetkel 33,90 eurot ja annab portsjoni kohta ligi 25 g valku — see on rohkem valku ühes lusikatäies kui kogu purgitäis lutsernikapsleid. Väiksemas koguses proovimiseks maksab Optimum-nutrition Gold Standard 100% Whey 450g Vanillijäätis 24,90 eurot ja OstroVit 100% Whey Protein 700g Biskviidi kook 29,90 eurot. Kogu valik on valkude kategoorias. Kui mure on pigem vitamiinide ja mineraalide katvus, on aus vastus vitamiinikompleks, mille etiketil on kogused kirjas, mitte gramm kuivatatud lehte.

Mida Eesti riiulilt tegelikult leiab

Lutserni toidulisandeid müüakse Eestis apteekides ja tervisepoodides, Tallinnas ja Tartus ka suuremates ökopoodides, tavaliselt 60-100 kapsli purkides hinnaga umbes 8-15 eurot kuu jagu. Enamik on imporditud Poola või Ühendkuningriigi tootjatelt ja kannab tavalist toidulisandi märgistust: annus, koostisosad ja hoiatus, et toidulisand ei asenda mitmekesist toitumist.

Eestis turustatavad toidulisandid tuleb Terviseametile teavitada ja need peavad järgima ELi toidulisandite regulatsiooni. See tähendab kontrolli märgistuse ja lubatud koostisosade üle. See ei tähenda, et toime oleks tõendatud, ja see on tavaline arusaamatus: riiulil olemine ei ole omaette kvaliteedimärk ega tõendus.

Meie enda valikus lutserni ei ole. Põhjus ei ole ideoloogiline. Me lihtsalt ei leia annust, mille kohta oskaks öelda, mida ta teeb. Kui klient küsib lutserni kolesterooli pärast, on ausam vastus kiudaine; kui ta küsib seda "toitainete" pärast, on ausam vastus valk või vitamiinikompleks; kui ta küsib seda söögiisu pärast, oleme selle teema eraldi läbi käinud artiklis söögiisu vähendajad: mis toimib ja mis ei toimi.

Kellele lutsern kindlasti ei sobi

Süsteemse luupuse või muu süsteemse autoimmuunhaigusega inimesed. L-kanavaniini ja autoimmuunse aktiveerumise seos on nõrk andmestik, aga see on olemas, ja kasu pool on veel nõrgem (Akaogi jt, 2006).

Varfariini või muu K-vitamiinist sõltuva antikoagulandi kasutajad ilma raviarsti teadmiseta (Nutescu jt, 2006).

Rasedad ja imetavad. Ohutusandmed puuduvad ja fütoöstrogeenisisaldus annab lisapõhjuse hoiduda.

Lapsed. Pediaatrilisi uuringuid ei ole ja fütoöstrogeeni sisaldus on lisaargument.

Inimesed, kes ootavad statiinitaolist kolesteroolilangust. Isegi seemneuuringu tulemus ei ole retseptiravimiga võrreldav, ja kapsel ei ole seemneuuring.

Ja lõpuks: kui sööd toorest lutserni idu ja kuulud riskirühma — eakas, rase, nõrgenenud immuunsusega —, siis kuumtöötle need või jäta ära (Dechet jt, 2014).

Kui otsustad ikkagi proovida: praktiline protokoll

Lutsern on odav ja enamiku terveid inimesi puudutab ta ilmselt vähe. Kui tahad proovida, tee seda nii, et sa saaksid vastuse.

Räägi enne arstiga, kui võtad antikoagulanti või sul on autoimmuunhaigus. See on ainus punkt, mis ei ole läbiräägitav.

Vali üks vorm ja jää selle juurde. Kapsel ja idu ei ole sama sekkumine ning nende vahetamine keset katset teeb tulemuse loetamatuks.

Anna sellele kaheksa nädalat ja mõõda midagi. Kui võtad seda kolesterooli pärast, on ainus mõistlik mõõt vereanalüüs enne ja pärast. "Tunnen end paremini" sisaldab kaheksa nädala jooksul liiga palju muutujaid: valgus, uni, liikumine, aastaaeg.

Ära alusta korraga mitme uue asjaga. See on kõige levinum viga kogu toidulisandite juures ja lutserni puhul eriti, sest teda müüakse tavaliselt osana suuremast "puhastuskuurist".

Ja pane paika lõpetamise tingimus. Kui kaheksa nädala pärast ei ole mõõdetavat muutust, on vastus olemas ja see on väärtuslik. Toidulisandikapp, kuhu asju ainult lisandub, ei ole plaan.

KKK