70% immuunsüsteemist elab soolestikus
See arv üllatab paljusid, kuid see on teaduslikult hästi dokumenteeritud fakt. Soolestikus asub nn soovastane lümfoidkude (GALT – Gut-Associated Lymphoid Tissue), mis moodustab kõige suurema immuunorganite kogumi inimkehas. GALT sisaldab:
- Peyeri naaste (agregeeritud lümfolõikosid) peensooles
- Intraepiteliaalseid lümfotsüüte (IEL)
- Lamina propria lümfotsüüte
- Mesenteriaalseid lümfisõlmesid
Soolestiku immuunsüsteem suhtleb pidevalt soolestiku mikrobioomi ning peab tegema keerulist otsust: mis on ohutu (toit, kasulikud bakterid) ja mis on ohtlik (patogeenid). See protsess on tuntud kui immuuntolerants (Vighi et al., 2008).
Kuidas soolestiku mikrobioom kujundab immuunvastust?
1. Kaitsva limaskesta barjääri treenija
Soolestiku kasulikud bakterid, eriti Bifidobacterium ja Lactobacillus tüved, stimuleerivad soolestiku epiteeli rakke tootma rohkem lima ja tugevdama tihedate ühenduste valke. See aitab hoida soolestiku barjääri terviklikuna, takistades lipopolüsahhariidide (LPS) jt bakterite komponentide pääsemist vereringesse, mis käivitaks süsteemse põletiku (Rescigno & Palazzo, 2004).
2. IgA tootmise stimuleerimine
Sekretoorset immunoglobuliini A (SIgA) peetakse soolestiku esimeseks immuunkaitseks – see neutraliseerib patogeene ja toksiine enne nende epiteeli läbimist. Bifidobacterium tüved, eriti B. longum ja B. bifidum, stimuleerivad SIgA tootmist limaskesta plasma rakkudes (Macpherson & Uhr, 2004).
3. Regulatoorsete T-rakkude arendamine
Soolestiku mikrobioom on regulatoorsete T-rakkude (Treg) arengu jaoks hädavajalik. Treg-rakud kontrollivad immuunreaktsioonide üle-või alareguleerimist ning mängivad võtmerolli autoimmuunsuse, allergiate ja põletikuliste haiguste ennetamisel. Germ-free (mikroobideta) loomadel on Treg-rakkude arv soolestikus märkimisväärselt vähenenud (Round & Mazmanian, 2009).
4. Lühikese ahelaga rasvhapped kui immuunmediiaatorid
Resistentse tärklise ja kiudainete käärimisel tekkiv butüraat ja muud SCFA (lühikese ahelaga rasvhapped) toimivad mitte ainult kolonotsüütide toiduna, vaid ka immuunsignaalerite rollis:
- Pärsivad NF-κB aktivatsiooni (põletikuline rada)
- Suurendavad foxP3+ Treg-rakkude diferentseerumist
- Reguleerivad neutrofiilide ja makrofaagide aktiivsust
Immuunsust toetavad probiootilised tüved
SELF Probiotic Lactospore 60 caps sisaldab Bacillus coagulans MTCC 5856 tüve, mis on näidanud immuunaktivatsiooni ja vähendanud ülemiste hingamisteede infektsioonide sagedust.
ICONFIT Boulardii 60caps toetab IgA tootmist ja kaitseb nii kõhulahtisuse kui ka intestinaalse hüperpermeaabluse vastu – eriti oluline stressirohketel perioodidel.
Mutant Big Greens Berry 30 Servings – roheliste supertoitude kompleks sisaldab probiootikume, seedeensüüme ja taimseid antioksüdante, mis toetavad nii soolestiku tervist kui ka immuunvastuse regulatsiooni.
Tutvu toodetega maxfit.ee immuunsuse kategoorias ja probiootikumide kategoorias.
Millised muud toidulisandid toetavad soo-immuuntelge?
D-vitamiin
D-vitamiini retseptorid leiduvad kõigis immuunrakkudes. D-vitamiini puudus on seotud suurenenud soolepõletikuliste haiguste riskiga ja nõrgestatud immuunvastusega. Eestis, kus päikesevalgust on talvekuudel vähe, on D-vitamiini tarbimine eriti oluline.
Tsingi
Tsink on vajalik T-lümfotsüütide küpsemiseks ja aktiivseks immuunvastuseks. Tsinkipuudus kahjustab soolestiku barjääri terviklikkust (Shankar & Prasad, 1998).
Omega-3 rasvhapped
Omega-3 (EPA ja DHA) suurendavad Bifidobacterium liikide osakaalu soolestiku mikrobioomis ja vähendavad põletikulisi tsütokiine – mõlemad mõjud toetavad soo-immuuntelge.
Igapäevased harjumused soolestiku immuunsuse toetamiseks
- Süü mitmekesist kiudainerikast toitu – iga päev vähemalt 25–30 g kiudaineid
- Tarbi kääritatud toite – jogurt, keefir, hapukapsas toovad lisaks probiootikume
- Väldi tarbetut antibiootikumide kasutamist – antibiootikumid kahjustavad lühiajaliselt ka immuunsust
- Maga piisavalt – unepuudus tõstab soolestiku permeaablust
- Halda stressi – krooniline stress muudab soolestiku mikrobioomi koostist ja nõrgendab immuunvastust
FAQ
Kas soolestiku probiootikumid aitavad külmetuste vastu?
Jah, teatud tüved on kliiniliselt näidanud ülemiste hingamisteede infektsioonide sageduse ja kestuse vähenemist. Eriti L. rhamnosus GG ja L. casei tüved on selles osas hästi dokumenteeritud. Efekti nägemiseks on vaja 4–8 nädala jooksul regulaarselt tarbida.
Kas allergiate korral tuleks soolestiku tervisele eriti tähelepanu pöörata?
Jah. Allergiad on seotud immuuntolerantsuse häiretega, mida omakorda seotakse soolestiku mikrobioomi mitmekesisuse puudumisega. Hüpoteesi järgi elavad moodsa ühiskonna inimesed liialt steriilses keskkonnas, mistõttu GALT ei saa piisavalt „treeningut" (Strachan hygiene hypothesis, 1989). Probiootikumid võivad sel juhul olla abiks, eriti varases eas.
Kas stressi ajal on mõtet võtta rohkem probiootikume?
See on mõistlik lähenemine. Krooniline stress vähendab Bifidobacterium populatsioone soolestikus ja suurendab soolestiku läbilaskvust. Probiootikumide kasutamine stressirohkete perioodide jooksul võib aidata säilitada soolestiku barjäärifunktsiooni ja immuunvastuse tasakaalu.
References
- Vighi, G. et al. (2008). Allergy and the gastrointestinal system. Clinical & Experimental Immunology, 153(Suppl 1), 3–6.
- Macpherson, A. J., & Uhr, T. (2004). Induction of protective IgA by intestinal dendritic cells carrying commensal bacteria. Science, 303(5664), 1662–1665.
- Round, J. L., & Mazmanian, S. K. (2009). The gut microbiota shapes intestinal immune responses during health and disease. Nature Reviews Immunology, 9(5), 313–323.
- Shankar, A. H., & Prasad, A. S. (1998). Zinc and immune function: the biological basis of altered resistance to infection. American Journal of Clinical Nutrition, 68(2 Suppl), 447S–463S.
- Rescigno, M., & Palazzo, M. (2004). The gut barrier: the first line of defence against bacterial invasion. Drug Discovery Today: Disease Mechanisms, 1(3), 301–306.
