Kas Ginkgo biloba pikaajaline kasutamine on ohutu?

Kes seda küsimust päriselt küsib

Ginkgo biloba pikaajalise ohutuse küsimus tuleb enamasti kahelt inimeselt. Esimene on 30-45-aastane, kes ostis purgi mõne kuu eest, tunneb ennast hästi ja tahab teada, kas seda võib lihtsalt edasi võtta. Teine ostab seda oma vanemale ja tahab teada, kas see midagi ära ei riku - eriti kui vanemal on juba retseptiravimid.

Vastus on ebatavaline selle poolest, et ginkgo kohta on olemas parem pikaajaline ohutusandmestik kui enamiku toidulisandite kohta. Mitte sellepärast, et keegi oleks tahtnud toidulisandit uurida, vaid sellepärast, et kaks väga suurt kliinilist uuringut andsid tuhandetele eakatele standardiseeritud ginkgoekstrakti mitu aastat järjest. Need uuringud ei leidnud seda, mida otsisid. Aga just seetõttu jäi järele midagi väärtuslikumat: mitmeaastane ohutusprofiil, mida saab lugeda.

Selles artiklis vaatame, mida "pikaajaline" nendes uuringutes tähendas, mida ohutuse kohta täpselt nähti, kust tuli verejooksujutt, kellel tasub olla ettevaatlik, ja kuidas Eesti õhuke ginkgovalik seda otsust praktikas mõjutab.

Hinnad selles artiklis on MaxFiti hinnad kirjutamise hetkel ja need muutuvad.

Mida "pikaajaline" uuringutes tegelikult tähendab

Enamik toidulisandite uuringuid kestab 8-12 nädalat. Ginkgo puhul on kaks erandit, mis on tervelt teises kaalukategoorias.

Ginkgo Evaluation of Memory (GEM) uuring kaasas ligikaudu 3 000 vähemalt 72-aastast inimest ja andis neile standardiseeritud ekstrakti 120 mg kaks korda päevas, mediaanjälgimisajaga umbes kuus aastat (DeKosky et al., 2008). Euroopa GuidAge uuring kaasas ligi 2 900 inimest ja kestis viis aastat (Vellas et al., 2012).

Need on numbrid, mida toidulisandite maailmas peaaegu ei esine. Kui keegi küsib "kas seda on ohutu aasta aega võtta", siis vastuse aluseks on andmestik, kus inimesed võtsid sama asja viis kuni kuus aastat, arstliku jälgimise all, ja iga kõrvalnäht dokumenteeriti.

Oluline hoiatus: mõlemas uuringus kasutati standardiseeritud lehtekstrakti, mitte kuivatatud lehepulbrit ega seemneid. Ohutusandmed käivad selle konkreetse ekstrakti kohta, mitte kõige kohta, mille sildil seisab sõna "ginkgo". Sellest räägime allpool eraldi.

Mida pikad uuringud ohutuse kohta näitasid

Lühike kokkuvõte: nendes uuringutes ei ilmnenud tõsiste kõrvalnähtude sagenemist ginkgorühmas võrreldes platseeboga. Suremus, insuldi- ja infarktijuhtude arv ega hospitaliseerimised ei erinenud viisil, mis oleks uuringu peatanud (DeKosky et al., 2008; Vellas et al., 2012).

See ei tähenda, et kõrvalnähte ei ole. Levinumad kaebused on kerged ja tuttavad igalt taimeekstraktilt: peavalu, iiveldus, seedehäired, harvem allergiline nahareaktsioon. Need tekivad tavaliselt esimeste nädalate jooksul, mitte aastate pärast.

Teine asi, mida tasub ausalt öelda: nendes uuringutes osalesid peamiselt eakad inimesed. Andmed 25-aastase kohta, kes võtab ginkgot õppesessiooni ajal, on oluliselt nõrgemad - lihtsalt sellepärast, et neid inimesi ei ole keegi kuus aastat jälginud. Ohutusprofiil, mis kehtib 75-aastasel, on üldiselt konservatiivne hinnang ka noorema jaoks, aga see on järeldus, mitte otsene mõõtmine.

Mida ginkgo nendes uuringutes ei teinud

Aus ülevaade peab ütlema ka selle poole. GEM uuringu peamine tulemus oli, et ginkgo ei vähendanud dementsuse esinemissagedust jälgimisperioodi jooksul (DeKosky et al., 2008), ja järelanalüüs ei leidnud ka kognitiivse languse aeglustumist (Snitz et al., 2009). GuidAge jõudis viie aastaga sarnase tulemuseni (Vellas et al., 2012). Cochrane'i ülevaade järeldas, et tõendus on ebajärjekindel ja ebausaldusväärne (Birks & Grimley Evans, 2009).

Miks see ohutuse artiklis oluline on? Sest ohutus ja mõttekus on kaks eri küsimust. Midagi võib olla täiesti ohutu ja samal ajal raha raiskamine. Kui sa kaalud, kas ginkgot aastaid võtta, on aus lähtepunkt see, et suured pikaajalised uuringud ei näidanud seda kasu, mida turundus lubab, ja et parim, mida saab öelda, on "hästi talutav".

Verejooksujutt: kust see tuli ja mida andmed ütlevad

Kõige levinum hoiatus internetis on, et ginkgo vedeldab verd. Selle taga on tõeline mehhanism - ginkgoliidid mõjutavad trombotsüüte aktiveerivat faktorit - ja rida üksikuid haigusjuhu kirjeldusi, kus ginkgot võtnud inimestel esines veritsust.

Kui aga küsimust vaadati süstemaatiliselt, oli pilt teine. Randomiseeritud uuringute meta-analüüs ei leidnud, et standardiseeritud ginkgoekstrakt suurendaks statistiliselt olulisel määral verejooksuriski (Kellermann & Kloft, 2011). Ka suurtes pikaajalistes uuringutes ei tulnud see signaal välja.

Praktiline järeldus ei ole siiski "muretsemine on asjatu", vaid täpsem: keskmise terve inimese jaoks ei ole see risk, mida karta; ent inimesele, kes juba võtab verd vedeldavat ravimit, plaanib operatsiooni või hambakirurgilist protseduuri, on ettevaatus mõistlik. Tavaline soovitus on lõpetada taimsete ekstraktide võtmine umbes kaks nädalat enne plaanilist operatsiooni ja öelda arstile, mida sa võtad. See ei ole ginkgospetsiifiline reegel, vaid kirurgia üldine hea tava.

Ravimite koostoimed

Ginkgo mõjutab teatud maksaensüüme, mis lagundavad ravimeid, mistõttu teoreetiliste koostoimete nimekiri on pikem kui praktiliste (Unger, 2013). Rühmad, kus tasub enne alustamist arstiga rääkida:

• Verd vedeldavad ravimid ja trombotsüütidevastased ained. Kõige olulisem rühm.
• Epilepsiaravimid. Ginkgo seemned sisaldavad ühendit, mis on krambiläve seisukohalt problemaatiline; lehtekstraktis on seda vähe, aga ettevaatus on põhjendatud.
• Antidepressandid ja rahustid. Koostoimed on peamiselt teoreetilised, kuid see on rühm, kus katsetamine omal käel ei ole hea mõte.
• Diabeediravimid. Veresuhkru jälgimine alustamise järel on mõistlik ettevaatusabinõu.

Ja üks lihtne reegel, mis kehtib kõigi toidulisandite kohta: kui sa võtad iga päev retseptiravimit, siis toidulisandi lisamine on vestlus perearstiga, mitte otsus, mille teed poe riiuli ees. Süvitsi käsitleme seda eraldi artiklis ginkgo koostoimete kohta.

Standardiseerimine: miks kõik ginkgotooted ei ole sama asi

Siin on koht, kus ohutusuuringute tulemusi kõige sagedamini valesti üle kantakse. Suurtes uuringutes kasutati lehtedest valmistatud ekstrakti, mis oli standardiseeritud kindla flavonoidglükosiidide ja terpeenlaktoonide sisalduse järgi. Kui purgis on selle asemel jahvatatud leht ilma standardiseerimiseta, ei ole tegemist sama tootega ja uuringute ohutus- ega talutavusandmeid ei saa sinna otse üle kanda.

Praktiline kontroll-loend enne ostu:

1. Kas sildil on kirjas ekstrakti suhe või standardiseerimise protsent, mitte ainult "ginkgo 500 mg"?
2. Kas tegemist on lehe, mitte seemne ekstraktiga?
3. Kas päevane annus jääb uuringutes kasutatud vahemikku (tavaliselt 120-240 mg standardiseeritud ekstrakti päevas)?

Euroopa Liidus on ginkgo kahes eri regulatiivses rollis: osa preparaate on registreeritud taimsete ravimitena, teised on müügil toidulisanditena. Eestis tähendab see, et apteegis ja spordipoes müüdav ginkgo ei pruugi olla sama kategooria toode, kuigi mõlemal on purgil sama taime nimi. Ravimina registreeritud preparaadil on koostise nõuded rangemad. Toidulisandi puhul on sildi lugemine ostja enda töö. Vormide erinevusi vaatame lähemalt artiklis ginkgo vormide kohta.

Annused ja kestus: mida uuringutes kasutati

Tabelist on näha, et 240 mg päevas on ülempiir, mille juures pikaajalised andmed on olemas. Suuremad annused ei ole paremini uuritud, ja "rohkem on parem" ei ole siin põhjendatud.

Kas tsükleerimine on vajalik?

Levinud soovitus on võtta ginkgot kolm kuud ja siis kuu aega puhata. Selle taga ei ole otsest uuringutõendust: pikaajalised uuringud kasutasid pidevat annustamist aastaid ilma pausideta ja ohutuse pärast pause sisse ei ehitatud.

Pausil võib siiski olla praktiline mõte, aga teisel põhjusel. Kui sa võtad midagi pidevalt, ei tea sa kunagi, kas see teeb midagi. Kolme kuu järel neli nädalat pausi on odav viis kontrollida, kas sa märkad vahet. Kui ei märka, oled just säästnud aasta jagu kulu. Enamik inimesi ei märka - ja see on täiesti aus tulemus, mitte läbikukkumine.

Ajastuse ja annuse jagamise kohta on meil eraldi artikkel ginkgo võtmise aja kohta.

Kuidas ise kontrollida, kas see sinu jaoks midagi teeb

Pikaajalise kasutamise otsus muutub palju lihtsamaks, kui sul on kasvõi lihtne mõõdik. Enamik inimesi hindab toidulisandit mälu järgi ehk kõige halvema võimaliku vahendiga: kuu aega hiljem mäletad sa peamiselt seda, et sa ootasid mingit muutust.

Praktiline lahendus on kirjutada enne alustamist üles üks konkreetne asi, mida sa jälgid, ja hinnata seda kord nädalas skaalal ühest viieni. Näiteks: kui selge on pea kella kolme paiku pärastlõunal; kui häiriv on tinnitus õhtul; kui kiiresti sa hommikul tööle sisse elad. Üks asi, mitte viis. Kirja tuleb panna ka päevad, kui sa magasid alla kuue tunni või olid haige, sest need seletavad enamiku kõikumistest ära ilma ühegi kapslita.

Kaheksa nädala pärast vaata ridu üle. Kui keskmine on samas kohas, kus alguses, on vastus olemas ja see maksis sul ühe purgi. Kui vahe on olemas, tee neljanädalane paus ja vaata, kas number langeb tagasi. See on nii lähedal isiklikule kontrollitud katsele, kui koduses köögis saab, ja see on ausam kui ükskõik milline tootearvustus internetis - kaasa arvatud see, mida sa praegu loed.

Miks see just ginkgo puhul oluline on: kuna suured uuringud rühmatasemel selget kasu ei näidanud, siis ainus, mis siin veel loeb, on see, kas sina isiklikult midagi märkad. Kui ei märka, siis ei ole see toode sinu jaoks halb ega ohtlik - ta on lihtsalt kulurida.

Kellele ginkgo ei sobi

• Verd vedeldavat ravi saavatele inimestele ilma raviarstiga kooskõlastamata.
• Neile, kellel on plaanis operatsioon või hambakirurgiline protseduur lähema kahe nädala jooksul.
• Epilepsiaga inimestele. Krambilävega seotud teoreetiline risk teeb selle rühma jaoks omaalgatusliku kasutamise ebamõistlikuks.
• Rasedatele ja imetavatele. Andmed puuduvad, mis tähendab vaikimisi "ei".
• Lastele ja noorukitele. Uuringud on tehtud täiskasvanutel, valdavalt eakatel.
• Sellele, kes ootab ginkgolt selget mälu paranemist. Suured pikaajalised uuringud seda ei näidanud, ja realistlik ootus on siin kõige tähtsam ohutusabinõu.

Praktiline protokoll pikaajaliseks kasutamiseks

1. Alusta madalast otsast. 120 mg standardiseeritud ekstrakti päevas on uuringute alumine ots ja mõistlik lähtepunkt.
2. Anna sellele kaheksa kuni kaksteist nädalat enne otsustamist. Kui midagi ei muutu, ei muuda ka kuueteistkümnes nädal.
3. Võta koos toiduga, kui tekib iiveldus. See on kõige tavalisem talutavusprobleem ja tavaliselt laheneb nii.
4. Pane kirja, mida sa jälgid. Une kvaliteet, keskendumine, tinnitus - üks konkreetne asi, mitte üldine enesetunne. Ilma selleta ei ole hindamiseks alust.
5. Räägi arstile, kui alustad retseptiravimite kõrvale, ja kindlasti enne mis tahes operatsiooni.
6. Vaata iga kolme kuu tagant üle, kas sa maksad selle eest millegi eest, mida sa märkad.

Eesti riiulil on ginkgo valik õhuke - kognitiivse toe kategooria on siin oluliselt väiksem kui näiteks valgu- või kreatiinivalik. Meie kategoorias on kirjutamise hetkel kaks toodet: MST Ginkgo Biloba 60caps hinnaga 16,90 € ja soodsam pulbriline OstroVit Ginkgo Biloba Extract 50g hinnaga 12,90 €. Ühe kapsli päevas juures teeb MST purk umbes 0,28 € päevas ja kestab kaks kuud; pulber on odavam, aga nõuab kaalumist ja annuse ise mõõtmist. Kogu valikut näeb ginkgo biloba kategoorias.

Mida tasub enne ginkgot korda teha

See on artikli kõige ebapopulaarsem osa. Kui eesmärk on selgem pea, siis asjad, mis annavad rohkem kui ükski taimeekstrakt, on igavad: uni, rauapuuduse või B12 vaeguse välistamine vereanalüüsiga, alkoholi kogus ja piisav toitumine. Eesti pimedal poolaastal lisandub sellesse nimekirja D-vitamiini staatus.

Piisav valgukogus kuulub samasse igavasse nimekirja, eriti vanemaealistel, kellel valgu kättesaamine päevas kipub alla jääma. Kui see on sinu jaoks kitsaskoht, on odavaim viis seda katta tavaline vadakupulber: BIOTECHUSA 100% Pure Whey 454g Õunakook maksab 19,90 € ja Optimum-nutrition Gold Standard 100% Whey 450g Vanillijäätis 24,90 €. Vitamiinide baaskatte kohta on meil eraldi vitamiinikomplekside kategooria.

Ginkgo on selles nimekirjas viimane rida, mitte esimene. See on ka põhjus, miks pikaajalise kasutamise küsimus on tegelikult eelarveküsimus sama palju kui ohutusküsimus.

Kokkuvõte

Standardiseeritud ginkgo lehtekstrakt on üks väheseid toidulisandeid, mille kohta on olemas mitmeaastased kontrollitud ohutusandmed, ja need andmed on rahustavad: kuni 240 mg päevas viis kuni kuus aastat ei toonud tõsiste kõrvalnähtude kasvu, ja verejooksuhirm ei leidnud süstemaatilises analüüsis kinnitust.

Samad uuringud ütlevad ka teise poole: nad ei näidanud kasu, mida otsisid. Nii et pikaajaline kasutamine on pigem ohutu kui riskantne, aga see ei tähenda, et see on mõttekas. Kui sa võtad seda ja märkad midagi konkreetset, on jätkamine mõistlik. Kui sa võtad seda "igaks juhuks", on kolmekuine paus kõige ausam test, mille saad ise teha.

Ettevaatusnõue jääb kehtima ainult ühele rühmale ja seda tasub korrata: verd vedeldav ravi, plaaniline operatsioon, epilepsia või rasedus tähendavad, et see otsus käib arsti kaudu.

KKK

Kas ginkgot võib võtta aastaid järjest?

Suurtes kliinilistes uuringutes võeti standardiseeritud ekstrakti pidevalt viis kuni kuus aastat ilma tõsiste kõrvalnähtude sagenemiseta. See on parim olemasolev vastus, ja see kehtib standardiseeritud lehtekstrakti kohta uuritud annuses.

Kas ginkgo vedeldab verd?

Mehhanism on olemas, aga randomiseeritud uuringute meta-analüüs ei leidnud verejooksuriski olulist kasvu. Sellegipoolest: verd vedeldava ravi kõrval või enne operatsiooni käib see otsus arsti kaudu.

Kas ginkgot peab tsükleerima?

Uuringutõendust pausi vajaduse kohta ei ole. Paus on kasulik teisel põhjusel - see on ainus viis aru saada, kas toode sinu jaoks midagi teeb.

Kui palju on liiga palju?

Pikaajalised andmed ulatuvad 240 mg-ni päevas. Sellest suuremad annused ei ole paremini uuritud ja täiendavat kasu ei ole näidatud.

Kas apteegi ja toidulisandi ginkgo on sama asi?

Mitte tingimata. Osa preparaate on registreeritud taimsete ravimitena rangemate koostisnõuetega, osa on toidulisandid. Loe sildilt, kas ekstrakt on standardiseeritud ja mis annuses.

Kui kaua enne otsustamist tasub oodata?

Kaheksa kuni kaksteist nädalat. Kui selle aja jooksul ei ole midagi konkreetset muutunud, ei muuda ka pikem kasutamine tulemust.

Viited

Birks, J., & Grimley Evans, J. (2009). Ginkgo biloba for cognitive impairment and dementia. Cochrane Database of Systematic Reviews, (1), CD003120.

DeKosky, S. T., Williamson, J. D., Fitzpatrick, A. L., et al. (2008). Ginkgo biloba for prevention of dementia: a randomized controlled trial. JAMA, 300(19), 2253-2262. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/19017911/

Kellermann, A. J., & Kloft, C. (2011). Is there a risk of bleeding associated with standardized Ginkgo biloba extract therapy? A systematic review and meta-analysis. Pharmacotherapy, 31(5), 490-502. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/21923430/

Snitz, B. E., O'Meara, E. S., Carlson, M. C., et al. (2009). Ginkgo biloba for preventing cognitive decline in older adults: a randomized trial. JAMA, 302(24), 2663-2670. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/20040554/

Unger, M. (2013). Pharmacokinetic drug interactions involving Ginkgo biloba. Drug Metabolism Reviews, 45(3), 353-385. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/23865865/

Vellas, B., Coley, N., Ousset, P. J., et al. (2012). Long-term use of standardised Ginkgo biloba extract for the prevention of Alzheimer's disease (GuidAge): a randomised placebo-controlled trial. The Lancet Neurology, 11(10), 851-859. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22959217/