Beetakaroteeni puudus: tunnused ja riskiruhmad
Beetakaroteen on A-vitamiini eelühend, mis leidub puuviljades ja köögiviljades — porgandites, bataadis, kõrvitsas, aprikoosides ja rohelistes lehtköögiviljades. Organism muudab selle vastavalt vajadusele retinooliks (A-vitamiiniks). Beetakaroteeni puudus on otseselt seotud A-vitamiini puudusega, mis mõjutab nägemist, immuunsüsteemi, naha tervist ja rakkude jagunemist.
Eestis ja Skandinaavias on beetakaroteeni tase elanikkonnas talve- ja kevadkuudel traditsiooniliselt madalam, kuna värskete köögiviljade tarbimine väheneb ja loodusvalguse kestus on lühike.
Puuduse sümptomid
Beetakaroteeni/A-vitamiini puuduse varajased tunnused on:
- Ööpimedus (nüktaloop): raskused pimedas nägemisega, eriti auto valgustusest sõidumisel või hämarus-tingimustes — see on üks esimesi ja klassikalisi puuduse märke
- Kuiv, ketendav nahk: A-vitamiin on vajalik naha barjääri funktsiooni hoidmiseks
- Sagedased hingamisteede infektsioonid: A-vitamiin on limaskestade tervise jaoks kriitilise tähtsusega
- Aeglane haavade paranemissee: rakkude uuenemise aeglustumine
- Kuivad silmad ja sarvkesta muutused: raskematel juhtudel võib areneda kserooftalmi
Riskiruhmad
Järgmised grupid on beetakaroteeni/A-vitamiini puuduse suhtes eriti haavatavad:
- Inimesed, kes järgivad väga madala rasvasisaldusega dieeti: A-vitamiin on rasvlahustuv — ilma toidurasvata imendumine on piiratud
- Tsöliaakia ja põletikuliste soolehaigustega inimesed: malabsorptsioon on peamine riskitegur
- Alkoholi kuritarvitajad: maks metaboliseerib A-vitamiini efektiivsust vähendab alkohol
- Eakad inimesed: A-vitamiini konverteerimise efektiivsus beetakaroteenist väheneb
- Rasedad (konservatiivse annusega): vajadus suureneb, kuid üledoseerimise oht (retinooliga, mitte beetakaroteeniga) on reaal
- Inimesed, kes söövad vähe värskeid köögi- ja puuvilju
Kuidas seda testitakse
A-vitamiini staatust saab hinnata seerumi retinooliga vereanalüüsi abil. Eestis on see analüüs saadaval perearstide kaudu. Seerumi retinooli tase alla 0,70 µmol/L viitab puudusele (WHO definitsioon).
Beetakaroteeni taset võib samuti mõõta otseselt, kuid kliinilises praktikas on see harvem kasutatud test. Madal seerumi beetakaroteeni tase on korreleerunud mitmete krooniliste haiguste riskiga (Michaud et al., 2002).
Põhja-Eesti ja Skandinaavia kontekst
Eesti kliimas on värskete beetakaroteeni-rikaste köögiviljade kättesaadavus hooajaline. Talvel ja kevadel on talviste juurviljadele (porgand, pastinaak) tuginev toitumine levinud, kuid beetakaroteeni imendumine sõltub ka rasvkontekstist — keedetud porgand koos väikese koguse toiduõliga annab parema biosaadavuse kui toore porgandi söömine ilma rasvata.
Põhja-Euroopas läbi viidud uuringud on näidanud, et talvekuudel langeb plasmabeetakaroteeni tase keskmiselt oluliselt võrreldes suvekuudega, peegeldades hooajalist köögiviljatarbimise muutust.
Millal eelistada toidulisandit toitumisele
Üldiselt on toidust saadav beetakaroteen ohutum kui toidulisandist, sest organism reguleerib ise, kui palju beetakaroteenist A-vitamiini toodetakse (konversioon on reguleeritud).
Toidulisand on asjakohane, kui:
- Toitumine on pikaaegaselt ühekülgne (madal köögiviljakogus)
- Malabsorptsioon takistab toidu normaalselt imendumist
- Uuringus on tuvastatud madal A-vitamiini või beetakaroteeni tase
SELF Beta carotene 60caps on saadaval maxfit.ee-s — seda toodet saab kasutada eesmärgipärase täiendusena hooajaliste toitumislünkade katmiseks.
Pea meeles: suitsetajatel ei soovitata kõrge annusega beetakaroteeni lisandeid, kuna mõned uuringud on näidanud seost kõrgema kopsuvähi riskiga suitsetajatel, kes kasutasid suurtes annustes isoleeritud beetakaroteeni lisandit (Omenn et al., 1996).
Beetakaroteeni tooteid leiab beetakaroteeni kategooriast maxfit.ee-s.
FAQ
Kas beetakaroteen on sama mis A-vitamiin?
Mitte täpselt. Beetakaroteen on provitamiin — organism muundab selle A-vitamiiniks (retinooliks) vastavalt vajadusele. Erinevalt eeltehtud A-vitamiinist (retinooli) ei tekita beetakaroteen toidust saaduna mürgistust liigsel tarbimisel, kuna konversioon on reguleeritud.
Kas karotenoos (oranž nahavärv) on ohtlik?
Karotenoos — naha kerge kollakas-oranž värvumine — võib tekkida suure beetakaroteeni tarbimise korral (peamiselt porgandite liigse söömise tõttu). See on kahjutu ja kaob, kui tarbimine väheneb. See ei ole toksiline ega mürgistus.
Kui palju beetakaroteeni päevas on soovitatav?
Virtuaalselt kõigi regulatiivsete asutuste soovitused lähtuvad A-vitamiini vajadusest, mitte beetakaroteenist otseselt. Täiskasvanud meestel on A-vitamiini soovituslik päevane kogus ligikaudu 900 µg RAE, naistel 700 µg RAE. Toidulisandi doseerimise osas järgige tootja etiketil olevaid juhiseid.
References
Omenn, G. S., Goodman, G. E., Thornquist, M. D., Balmes, J., Cullen, M. R., Glass, A., ... & Barnhart, S. (1996). Effects of a combination of beta carotene and vitamin A on lung cancer and cardiovascular disease. New England Journal of Medicine, 334(18), 1150-1155. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/8602180/
Michaud, D. S., Feskanich, D., Rimm, E. B., Colditz, G. A., Speizer, F. E., Willett, W. C., & Giovannucci, E. (2000). Intake of specific carotenoids and risk of lung cancer in 2 prospective US cohorts. American Journal of Clinical Nutrition, 72(4), 990-997. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/11010942/
van Lieshout, M., West, C. E., & van Breemen, R. B. (2003). Isotopic tracer techniques for studying the bioavailability and bioefficacy of dietary carotenoids, particularly beta-carotene, in humans: a review. American Journal of Clinical Nutrition, 77(1), 12-28.
