
Beetakaroteen on punase-oranži pigment, mida leidub rohkesti porgandites, bataadis, spinatis ja aprikoosides. See on proA-vitamiin — organism muudab selle vastavalt vajadusele A-vitamiiniks (retinooliks). Beetakaroteen on ka võimas antioksüdant, mis kaitseb rakke oksüdatiivse stressi eest.
Erinevalt valmis A-vitamiinist (retinoolist) ei põhjusta beetakaroteen üledoseerimist, kuna organism reguleerib ise konversiooni. Toidulisandina tarbitakse beetakaroteeni tavaliselt annustes 6–15 mg päevas, mis toetab nahatervist, nägemist ja immuunsüsteemi.
Jah, beetakaroteen pakub kerget sisemist UV-kaitset, ladestudes nahas ja toimides antioksüdandina. Uuringud näitavad, et 12–24 mg beetakaroteeni päevas 10+ nädala jooksul vähendab naha tundlikkust päikese suhtes. See ei asenda päikesekaitsekreemi, kuid täiendab välist kaitset seestpoolt.
Jah, väga suurte annuste pikaajaline tarbimine (üle 30 mg päevas) võib põhjustada karotenodermiat — naha kollakaks-oranžiks värvumist, eriti peopesadel ja jalataldadel. See on ohutu ja kaob annuse vähendamisel. Normaalsetes annustes (6–15 mg) annab beetakaroteen tervislikuma nahatooni.
Suitsetajatel ja endistel suitsetajatel tuleb beetakaroteeni toidulisanditega ettevaatlik olla. Kaks suurt uuringut (ATBC ja CARET) näitasid, et suurtes annustes beetakaroteen (20–30 mg päevas) suurendas suitsetajate kopsuvähki riski. Suitsetajatel on turvalisem saada beetakaroteeni toidust, mitte toidulisanditest.