Alfa-lipoehape (ALA): antioksüdant, mida keha ise toodab — ja millal lisada
Alfa-lipoehape (ALA) on üks huvitavamaid ühendeid toidulisandite maailmas, sest see asub toitaine ja farmaatsiatoote piiril. Su keha toodab seda loomulikult, seda leidub toidus ja seda on uuritud kliinilistes tingimustes konkreetsete meditsiiniliste seisundite jaoks. Kuid heaolutööstus on venitanud selle väiteid kaugele üle tõenduste piiride.
Siin on see, mida ALA tegelikult teeb, kellele see võib kasu tuua ja kus hüpe teadusest ette jookseb.
Kokkuvõte
- ALA on looduslikult esinev antioksüdant, mis töötab nii vees kui rasvas lahustuvates keskkondades — antioksüdantide seas haruldane
- Tugevaim tõendus on diabeetilise neuropaatia jaoks annusel 600 mg/päevas (Ziegler et al., 2006)
- See võib tagasihoidlikult parandada insuliinitundlikkust, kuid ei ole iseseisvalt diabeedi ravi
- Organism toodab ALA-d loomulikult; toidulisand lisab sellele, mida sa juba toodad
- Levinud annused on 300–600 mg/päevas; suuremad annused võivad põhjustada iiveldust
- Ei ole maagiline „vananemise vastane" pill — mõõdukad ootused
Mis on alfa-lipoehape?
ALA on väävlit sisaldav ühend, mida sünteesitakse iga inimese raku mitokondrites. See toimib kofaktorina mitmele mitokondriaalsele ensüümikompleksile, mis on seotud energiaainevahetusega, eriti püruvaatdehüdrogenaas ja alfa-ketoglutaraatdehüdrogenaas (Packer et al., 2001).
Mis teeb ALA ebatavaliseks, on selle amfipaatne olemus — see lahustub nii vees kui rasvas. Enamik antioksüdante töötab ühes või teises keskkonnas (C-vitamiin vees, E-vitamiin rasvas). ALA ületab mõlemat, mis annab sellele laiema teoreetilise toimeulatuse.
Toidulisandina võetuna imendub ALA kiiresti ja muundub dihüdrolipoehappeks (DHLA), mis on samuti antioksüdant. Koos suudab ALA/DHLA paar taastoota teisi antioksüdante, sealhulgas C- ja E-vitamiini ning glutatiooni (Biewenga et al., 1997).
Mida tõendid toetavad
Diabeetiline perifeerne neuropaatia (parim tõendus)
See on valdkond, kus on enim kliinilisi andmeid. NATHAN 1 uuring (Ziegler et al., 2006) ja SYDNEY uuring (Ametov et al., 2003) mõlemad näitasid, et 600 mg/päevas intravenoosset ALA-d parandas neuropaatilisi sümptomeid — valu, põletust, tuimust — diabeetilise neuropaatiaga patsientidel.
Suukaudne ALA annusel 600 mg/päevas näitas samuti kasu SYDNEY 2 uuringus, kuigi efektid olid tagasihoidlikumad kui intravenoosse manustamise puhul (Ziegler et al., 2006). Saksamaal on ALA-d kasutatud aastakümneid heakskiidetud ravina diabeetilise neuropaatia jaoks.
Oluline nüanss: ALA ei ravi neuropaatiat. See vähendab sümptomeid. Ja tõendid on tugevaimad 600 mg/päevas juures — madalamad annused näitavad ebajärjekindlaid tulemusi.
Insuliinitundlikkus (mõõdukas tõendus)
Mitmed väikesed uuringud viitavad, et ALA võib parandada insuliinitundlikkust. Akbari et al. (2018) metaanalüüs leidis, et ALA lisamine vähendas oluliselt paastuvere glükoosi ja HbA1c-d diabeediga patsientidel. Siiski olid efektisuurused väikesed ja ALA-d ei tohiks pidada ravimite ega elustiili muutuste asendajaks.
Mehhanism hõlmab tõenäoliselt ALA poolt AMPK (AMP-aktiveeritud proteiinkinaas) aktiveerimist, rakulist energiaandurit, mis vahendab ka mõningaid treeningu ja metformiini mõjusid (Lee et al., 2005).
Kaalulangus (nõrk tõendus)
Kucukgoncu et al. (2017) metaanalüüs leidis, et ALA lisamine oli seotud statistiliselt olulise, kuid kliiniliselt tagasihoidliku kaalulangusega — umbes 1,27 kg rohkem kui platseebo. See ei ole enamikule inimestele oluline kaalulangus ja ei peaks olema toidulisandi võtmise peamine põhjus.
Antioksüdantsed ja põletikuvastased mõjud (teoreetilised)
ALA võime taastoota teisi antioksüdante ja vähendada oksüdatiivse stressi markereid on näidatud laboris (Packer et al., 2001). Kas see väljendub tervetel inimestel suukaudsete toidulisandite võtmisel olulise kliinilise kasuna, on vähem selge.
Kellele võib kasu olla?
| Profiil | Tõendus | Märkused |
|---|---|---|
| Diabeetilise neuropaatiaga patsiendid | Tugev | 600 mg/päevas, ideaalis arsti järelevalve all |
| 2. tüüpi diabeet (lisaravi) | Mõõdukas | Võib tagasihoidlikult parandada glükoosi näitajaid |
| Ülekaalulised | Nõrk | ~1 kg lisakaalulangus, kliiniliselt ebaoluline |
| Terved täiskasvanud „antioksüdantide jaoks" | Ebapiisav | Tõendid kasust normaalse tootmise peale puuduvad |
| Sportlased taastumiseks | Piiratud | Mõned loomkatsed, tugevad inimuuringud puuduvad |
Vormid ja annustamine
ALA toidulisandid on kahes vormis:
- R-lipoehape (R-ALA): Loomulikult esinev vorm. Parem biosaadavus, kuid vähem stabiilne ja kallim.
- Ratseemiline ALA (R/S-ALA): 50/50 segu R ja S vormidest. Enamik kliinilisi uuringuid kasutas seda vormi. Odavam ja hästi uuritud.
Tüüpilised annused:
- Üldine lisamine: 300–600 mg/päevas
- Diabeetiline neuropaatia (kliiniline): 600 mg/päevas
- Suuremaid annuseid (1200+ mg) kasutatakse mõnikord teadusuuringutes, kuid suurendavad iivelduse ja seedetrakti ebamugavuse riski
Võta ALA tühja kõhuga paremaks imendumiseks — toit vähendab biosaadavust umbes 30% (Teichert et al., 2003).
Levinud vead
1. Dramaatiliste antioksüdantsete efektide ootamine tervetel inimestel. Su keha juba toodab ALA-d. Lisamine suurendab varusid, kuid terved inimesed ei pruugi märgata mõõdetavat kasu.
2. ALA kasutamine diabeedi ravina ilma arsti järelevalveta. ALA võib alandada veresuhkrut. Koos diabeediravimitega võib see põhjustada hüpoglükeemiat. Teavita alati oma arsti.
3. Vale vormi valimine turunduse põhjal. R-ALA-d turundatakse kui „loomulikku" ja „paremat", kuid enamik kliinilisi tõendeid pärineb ratseemilisest ALA-st. Mõlemad töötavad.
4. Suurte annuste võtmine ilma järk-järgult suurendamata. Alusta 300 mg-ga ja suurenda 600 mg-ni, kui talud. Iiveldus on suurematel annustel levinum kõrvaltoime.
5. Alfa-lipoehappe ja alfa-linoleenhappe segamine. Mõlemat lühendatakse erinevates kontekstides „ALA". Alfa-linoleenhape on oomega-3 rasvhape — täiesti erinev ühend.
Eesti eripärad
ALA toidulisandid on saadaval Eesti apteekides ja veebipoodides. Enamik tooteid kasutab ratseemilist ALA-d 300–600 mg kapsli kohta, hinnaga €8–18 kuuvaruks.
Eestis on diabeedi levimus kasvanud, peegeldades laiemaid Euroopa trende. Kui kaalud ALA-d diabeediga seotud põhjustel, konsulteeri oma endokrinoloogiga.
MaxFit.ee-st leiad alfa-lipoehappe toidulisandeid selge annustamisinfoga kapsli kohta.
KKK
Kas alfa-lipoehape on ohutu?
300–600 mg/päevas juures on ALA üldiselt hästi talutav. Levinuimad kõrvaltoimed on iiveldus ja kerge seedetrakti ebamugavus. EFSA ei ole kehtestanud ametlikku ülempiiri, kuid annused üle 1200 mg/päevas suurendavad oluliselt kõrvaltoimeid (Ziegler et al., 2006).
Kas ALA võib asendada diabeediravimeid?
Ei. ALA võib tagasihoidlikult parandada insuliinitundlikkust (Akbari et al., 2018), kuid see ei asenda metformiini ega insuliini. Käsitle seda potentsiaalse lisana, mitte asendusena.
Kas ma peaksin võtma R-ALA-d või tavalist ALA-d?
Enamik kliinilisi uuringuid kasutas ratseemilist (R/S) ALA-d. R-ALA-l on kõrgem biosaadavus milligrammi kohta, kuid tugev tõendus parematest kliinilistest tulemustest puudub. Ratseemiline ALA on odavam ja hästi valideeritud.
Kas ALA aitab vananemise vastu?
Teoreetiline alus on olemas — ALA vähendab oksüdatiivse stressi markereid laboris (Packer et al., 2001). Kuid ükski inimese kliiniline uuring ei näita, et ALA lisamine aeglustaks vananemist. Ära lisa ainult sel põhjusel.
Kas ma saan piisavalt ALA-d toidust?
ALA-d leidub siseelundites (maks, neer), spinatis, brokkolis ja tomatites, kuid väga väikestes kogustes — tavaliselt 1–2 mg portsjoni kohta (Lodge et al., 1997). Toidulisandi annused (300–600 mg) on 150–600 korda suuremad toidust saadavast.
Viited
- Akbari, M. et al. (2018). The effects of alpha-lipoic acid supplementation on glucose control and lipid profiles. Metabolism, 87, 56–69.
- Ametov, A.S. et al. (2003). The sensory symptoms of diabetic polyneuropathy are improved with alpha-lipoic acid: the SYDNEY trial. Diabetes Care, 26(3), 770–776.
- Biewenga, G.P. et al. (1997). The pharmacology of the antioxidant lipoic acid. General Pharmacology, 29(3), 315–331.
- Kucukgoncu, S. et al. (2017). Alpha-lipoic acid as a supplementation for weight loss. Obesity Reviews, 18(5), 594–601.
- Lee, W.J. et al. (2005). Alpha-lipoic acid increases insulin sensitivity by activating AMPK. Biochemical and Biophysical Research Communications, 332(3), 885–891.
- Lodge, J.K. et al. (1997). Natural sources of lipoic acid. Journal of Applied Nutrition, 49, 3–11.
- Packer, L. et al. (2001). Alpha-lipoic acid as a biological antioxidant. Free Radical Biology and Medicine, 19(2), 227–250.
- Teichert, J. et al. (2003). Investigations on the pharmacokinetics of alpha-lipoic acid. International Journal of Clinical Pharmacology and Therapeutics, 41(12), 521–526.
- Ziegler, D. et al. (2006). Oral treatment with alpha-lipoic acid improves symptomatic diabetic polyneuropathy: the SYDNEY 2 trial. Diabetes Care, 29(11), 2365–2370.
Vaata ka:
