Miks kasvab D-vitamiini vajadus pÀrast 50. eluaastat?
D-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, mida keha sĂŒnteesib peamiselt naha kaudu pĂ€ikesevalguse mĂ”jul. Vanuse kasvades muutub see sĂŒntees vĂ€hem efektiivseks â uuringud nĂ€itavad, et eakatel inimestel on nahas nimetatud sĂŒntees oluliselt aeglasem kui noortel (Holick et al., 2007). Koos sellega vĂ€heneb sageli pĂ€ikesevalgusele avatus ja suureneb ka neerude vĂ”imekus D-vitamiini aktiveerida.
Eestis on D-vitamiini defitsiit eriti levinud: pika talveperioodiga riigis ei saa elanikkond sĂŒgisest kevadeni piisavalt UVB-kiirgust.
Mida D-vitamiin teeb 50+ inimese kehas?
Luude tervis. D-vitamiin on kaltsiumi metabolismi jaoks hÀdavajalik. Randomiseeritud uuringud on nÀidanud, et D-vitamiini ja kaltsiumi kombineeritud tarbimine vÀhendab luumurru riski eakatel (Bischoff-Ferrari et al., 2005). D-vitamiinipuudus on seotud suurenenud osteoporoosiohuga.
Lihaste funktsioon. D-vitamiini retseptorid esinevad lihasrakkudes. Madal D-vitamiini tase on seotud suurenenud kukkumise riskiga, kuna lihaste töö nÔrgeneb (Bischoff-Ferrari et al., 2005).
ImmuunsĂŒsteem. D-vitamiin moduleerib kaasasĂŒndinud ja adaptiivset immuunvastust. Eakatel on immuunsĂŒsteem juba nĂ”rgenenud, mistĂ”ttu adekvaatne D-vitamiini tase on eriti oluline.
Meeleolu ja kognitiivne tervis. Madala D-vitamiini tasemega on seostatud suurenenud depressiooni ja kognitiivse languse riski eakatel, kuigi pÔhjusliku seose tÔestamine on keeruline.
Imendumine ja muutused koos vanusega
| Tegur | Muutus vanusega |
|---|---|
| Naha D-vitamiini sĂŒntees | Oluliselt vĂ€henenud |
| Neerude aktiveerimisvÔime | VÀhenenud |
| Soole kaltsiumiimamine | NÔrgenenud |
| PÀikesevalgusele avatus | Sageli vÀhenenud |
Need kumulatiivsed muutused tÀhendavad, et 50+ inimestel on sageli vaja rohkem toidulisandeid kui noorematel.
Annus ja ohutus
D-vitamiini vajadust mÔÔdetakse rahvusvahelistes ĂŒhikutes (IU) vĂ”i mikrogrammides (mcg). 1 mcg = 40 IU.
EFSA on seadnud D-vitamiini talutava ĂŒlempiiri tĂ€iskasvanutele 100 mcg (4000 IU) pĂ€evas â seda ei tohiks ĂŒletada ilma arsti jĂ€relevalveta. Paljud arstid soovitavad eakatele toidulisandite kaudu 25â50 mcg (1000â2000 IU) pĂ€evas, kuid optimaalne annus sĂ”ltub individuaalsest vereseerumi 25(OH)D tasemest.
MaxFit.ee pakub mitmeid D-vitamiini valikuid nii eakatele: OstroVit Vitamin D3 4000 IU 120caps, NOW Vitamin D3 5000 IU 120 softgels ja ICONFIT Softgel D3-Vitamin 4000 IU 90caps â erineva annusega tooted sobivad arsti soovituse jĂ€rgi.
Koostoimed ravimitega
Eakad inimesed kasutavad sageli mitmeid ravimeid. MÔned olulised koostoimed D-vitamiiniga:
- Tiasiiid-diureetikumid (nt hĂŒdrohlorotiasiid) â vĂ”ivad suurendada hĂŒperkaltseemia riski D-vitamiini kĂ”rges annusega
- Kortikosteroidid â vĂ€hendavad D-vitamiini imendumist
- Orlistat (rasvade imendumise inhibiitor) â piirab rasvlahustuvate vitamiinide imendumist
Ravimeid tarbivad inimesed peaksid enne D-vitamiini lisandite vÔtmist konsulteerima arstiga.
Millal tÀiendada D-vitamiini?
Eestis on talvehooajal D-vitamiini toidulisandite kasutamine laialt soovitatav. Vanemad inimesed peaksid kaaluma aastaringset tÀiendust, eriti kui:
- Nad veedavad vÀhe aega Ôues
- Nad on siseruumides liikumisvÔimetud
- Laboris on tuvastatud madal 25(OH)D tase
References
Holick, M. F., Siris, E. S., Binkley, N., Beard, M. K., Khan, A., Katzer, J. T., & de Papp, A. E. (2007). Prevalence of vitamin D inadequacy among postmenopausal North American women receiving osteoporosis therapy. Journal of Clinical Endocrinology & Metabolism, 90(6), 3215-3224.
Bischoff-Ferrari, H. A., Willett, W. C., Wong, J. B., Giovannucci, E., Dietrich, T., & Dawson-Hughes, B. (2005). Fracture prevention with vitamin D supplementation: a meta-analysis of randomized controlled trials. JAMA, 293(18), 2257-2264. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15886381/
Dawson-Hughes, B., Mithal, A., Bonjour, J. P., Boonen, S., Burckhardt, P., Fuleihan, G. E., & Lips, P. (2010). IOF position statement: vitamin D recommendations for older adults. Osteoporosis International, 21(7), 1151-1154. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/20422154/
FAQ
Kui palju D-vitamiini vajab ĂŒle 50-aastane inimene?
Soovitused varieeruvad, kuid enamik ekspertorganisatsioone soovitab eakatele 800â2000 IU pĂ€evas. TĂ€pne vajadus selgub vereseerumi 25(OH)D taseme mÔÔtmisega.
Kas D3 on parem kui D2?
D3 (kolekaltsiferooli) on seotud seerumi taseme efektiivsema tÔusuga vÔrreldes D2-ga. Enamik toidulisandeid kasutab D3 vormi.
Kas D-vitamiini on vĂ”imalik ĂŒle doseerida?
Jah â D-vitamiini toksilisus on vĂ”imalik vĂ€ga kĂ”rgete annustega. Regulaarne annustamine EFSA ĂŒlempiiri (4000 IU / 100 mcg) piires on enamiku tĂ€iskasvanute jaoks ohutu, kuid arsti jĂ€relevalve on soovitav.




