Mis on spirulina?
Spirulina (peamiselt Arthrospira platensis ja Arthrospira maxima) on sinine-roheline mikrovetik, mida on kasutatud toiduks juba asteekide ajast. NASA on isegi uurinud seda pikaaegsete kosmosemissioonide jaoks ideaalse toiduallikana tänu selle erakordsele toitainete tihedusele.
Spirulina koostis 100 g kuivainebaasil:
- Valk: 60–70 g (kõrgem kui enamus taimseid valke)
- Raud: ~28 mg (kaks korda rohkem kui spinatis)
- B12-vitamiin: ~14–32 µg (kuigi biosaadavus on debateeritav)
- C-vitamiin, E-vitamiin, K-vitamiin
- Karotinoidid: beeta-karoteen, zeaksantiin
- Fükokünobilin (C-fükoküaniin) – ainulaadne antioksüdant
Fükokünobilin: spirulina saladus
C-fükoküaniin ehk fükokünobilin on spirulina sinine pigment ja üks selle kõige ainulaadsemaid ühendeid. See on tugev põletikuvastane aine, mis inhibeerib NADPH-oksüdaasi – ensüümi, mis toodab oksüdatiivset stressi. Uuringud näitavad, et see inhibeerib NF-κB teed sarnaselt paljudele farmatseutilistele põletikuvastastele ainetele (McCarty, 2007).
Tõestatud kliinilised kasud
Immuunsüsteem
Spirulina suurendab NK-rakkude (loomulike tapjarakkude) aktiivsust ja stimuleerib interferoon-γ tootmist. Kliiniline uuring näitas, et spirulina vähendas hingamisteede infektsioonide kestust ja raskust (Ruitang et al., 2001).
Allergia
Randomiseeritud kontrollitud uuring leidis, et 2 g spirulinat päevas vähendas oluliselt allergiariniidi sümptomeid – suu limaskesta sügelus, aevastus ja ninajooks paranes märkimisväärselt võrreldes platseeboga (Cingi et al., 2008).
Lipiidide profiil
Mitmed uuringud on näidanud, et spirulina vähendab triglütseriidide ja LDL-kolesterooli taset, suurendades samal ajal HDL-kolesterooli (Parikh et al., 2001).
Sportlik sooritus
Spirulina on uuritud vastupidavustreeningu kontekstis. Üks uuring leidis, et 6 g spirulinat päevas parandas jooksjate sooritust, vähendas lihaskahjustuse markereid ja suurendas rasvade oksüdatsiooni (Kalafati et al., 2010).
Spirulina tooted Eestis
NOW Organic Spirulina€15.90 Laos 500mg 200tabs on mahespirulina tabletid orgaaniliselt sertifitseeritud allikast. MST Spirulina 90 Tabs on mugav päevane annus tahkete tablettide kujul. OstroVit Spiruline 250g pakub spirulinat majanduslikul pulberivormil, mida saab lisada smoothie'desse. Kõik on saadaval maxfit.ee-s ravimtaimede ja adaptogeenide kategoorias.
Valk taimedest: spirulina vs. teised
| Valguallika | Valk (%) | Aminohappeprofil |
|---|---|---|
| Spirulina | 60–70% | Peaaegu täielik, kõrge lüsiin |
| Hernes | 25–30% | Täielik, madal metioniin |
| Soja | 35–40% | Täielik |
| Kaerahelbed | 15–17% | Mittetäielik |
Spirulinat kasutatakse sageli veganite ja taimetoitlaste valgutarbimise täienduseks, kuid see ei asenda terviklikke valguallikaid.
Annustamine
Tüüpilised annused:
- Põhiline säilitusannus: 1–3 g päevas
- Sportliku soorituse uuringutes: 4–8 g päevas
- Allergia uuringutes: 2 g päevas
Alustage 1 g/päev ja suurendage järk-järgult, kuna spirulina võib mõnel inimesel esialgu põhjustada seedetrakti ebamugavust.
Ohutus ja ettevaatusabinõud
Spirulina on üldiselt ohutu, kuid tuleb arvestada:
- Raskemetallide saastumine – ostke alati sertifitseeritud tooteid (GMP, FDA) usaldusväärsetelt tootjatelt
- Fenoliketonouria (PKU) – spirulina sisaldab fenüülalaniini
- Antikoagulandid – spirulinas on K-vitamiin, mis võib mõjutada INR-i
- Autoimmuunhaigused – spirulina stimuleerib immuunsüsteemi, seega olge ettevaatlik
References
- McCarty, M. F. (2007). Clinical potential of spirulina as a source of phycocyanobilin. Journal of Medicinal Food, 10(4), 566–570.
- Ruitang, D., Dayong, S., Fang, W., Shaohong, L., Hua, Y., & Jian, T. (2001). The effect of polysaccharides from spirulina on the immune function. Journal of Chinese Marine Drugs, 20(4), 32–35.
- Cingi, C., Conk-Dalay, M., Cakli, H., & Bal, C. (2008). The effects of spirulina on allergic rhinitis. European Archives of Oto-Rhino-Laryngology, 265(10), 1219–1223.
- Parikh, P., Mani, U., & Iyer, U. (2001). Role of spirulina in the control of glycemia and lipidemia in type 2 diabetes mellitus. Journal of Medicinal Food, 4(4), 193–199.
- Kalafati, M., Jamurtas, A. Z., Nikolaidis, M. G., Paschalis, V., Theodorou, A. A., Sakellariou, G. K., & Koutedakis, Y. (2010). Ergogenic and antioxidant effects of spirulina supplementation in humans. Medicine & Science in Sports & Exercise, 42(1), 142–151.
FAQ
Kas spirulina on hea valguallikas veganitele?
Jah, spirulina on üks taimse päritoluga toidulisandite parematest valgutihedusega alternatiividest. Kuid seda tarbitakse tavaliselt väikestes kogustes (1–5 g/päev), mistõttu on selle panus koguvalgutarbimisse tagasihoidlik – see täiendab, mitte ei asenda põhilisi valguallikaid.
Kas spirulina sisaldab tõelist B12-vitamiini?
Spirulinas on B12-sarnaseid ühendeid (pseudo-B12), kuid need ei ole inimese kehas bioloogiliselt aktiivsed samavõrra kui loomset päritolu B12. Veganid ei tohiks tugineda spirulinale ainukese B12-allikana – vajalik on tõeline metüülkobalamiin või tsüanokobalamiin.
Kuidas spirulina maitseb?
Spirulinal on iseloomulik "merevetikas" maitse, mis on paljudele alguses harjumatu. Pulberit saab lisada smoothie'desse koos tugevamaitselist puuvilja või mahlaga, et maitset pehmendada.
