PMS leevendamine toidulisanditega: teaduspohine juhend
Premenstruaalne sundroom moiutab hinnanguliselt 80-90% reproduktiivses eas naistest ning 20-40% kogeb sumptomeid, mis segavad igapaevaelu (Rapkin & Mikacich, 2012). Hea uudis: mitmel toidulisandil on tugev kliiniline toendusbas. Halb uudis: turg on tais uduseid "hormonaalse tasakaalu" segusid, mis kusivad koorgeid hindu tobistamata koostisosade eest.
See juhend katab, mis tegelikult toimib, mida uuringud utlevad ja mida vahele jatta.
Kellele see juhend on
Naistele, kes kogevad tsyklilisi meeleolumuutusi, paistetust, krampe, rinnapinguldust voi vaesimust 7-14 paeva enne menstruatsiooni. Parast lugemist tead, millistel toidulisanditel on toeline toendusbas, millistes annustes ja kuidas neid ohutult kombineerida.
TL;DR
- Kaltsium (1000-1200 mg/paev) — koige tugevam toendusbas uldise PMS-i leevendamiseks
- Magneesium (200-400 mg/paev) — aitab paistetuse, meeleolu ja krampide puhul
- B6-vitamiin (50-100 mg/paev) — vahendab meeleolusuemptomeid, ara uleta 100 mg
- Mungapipar (Vitex) — toimib rinnapingulduse ja arritaabluse puhul
- D-vitamiin — puudus suvendab PMS-i, lase tase kontrollida
- Enamik "PMS-i segusid" sisaldavad koiki koostisosi alla kliinilist lavi
Miks PMS tekib
PMS-i pohjustavad ostrogeeni ja progesterooni tsukklilised koikumised luteaalfaasis (~14 paeva parast ovulatsiooni). Need hormonaalsed muutused moiutavad serotoniini, GABA ja teisi neurotransmittereid, mis seletab meeleolumuutusi, toiduisusid ja unehaireid (Yonkers et al., 2008).
Tosiidus varieerub inimeseti oluliselt. Geneetika, stress, toitumiskvaliteet ja mikrotoiteainete tase mangavad koik rolli. Just siin saab sihipärane toidulisandite kasutamine aidata — mitte "hormoonide parandamise" kaudu (see vaaide peaks punast lippu tostma), vaid toiteainelünkade katmise kaudu, mis sumptomeid voiemendavad.
Toidulisandid, mis toimivad: toendusbas
1. Kaltsium — koige paremini uuritud valik
Kaltsium on PMS-i puhul enim uuritud toidulisand. Oluline uuring 466 naisega naitas, et 1200 mg/paev kaltsiumkarbonaati vahendas PMS-i sumptomite skoori 48% vorrelduna 30% platseeboga (Thys-Jacobs et al., 1998). Hilisem sustemaatiline ulevaade kinnitas jarjepidevat kasu meeleolu, vedelikupeetuse ja valu sumptomite puhul (Ghanbari et al., 2009).
Annus: 1000-1200 mg/paev, jagatuna kaheks annuseks koos toiduga.
Vorm: Kaltsiumkarbonaat on soodsaim ja hasti uuritud. Kaltsiumtsitraat imendub paremini tuhja kohu korral.
Aeg: 2-3 tsuklit taieliku efekti saavutamiseks.
2. Magneesium — paistetuse, krampide ja meeleolu jaoks
Magneesiumi tase langeb luteaalfaasis ning PMS-iga naistel on madalam rakusisene magneesium kui sumptomiteta naistel (Quaranta et al., 2007). Toidulisand aitab vedelikupeetuse, meeleolu ja menstruaalkrampide puhul.
Kliiniline uuring naitas, et 250 mg magneesiumoksiidi vahendas oluliselt paistetust, depressiooni ja arevust PMS-iga naistel vorrelduna platseeboga (Fathizadeh et al., 2010).
Annus: 200-400 mg/paev elementaarset magneesiumi.
Vorm: Magneesiumgluetsinaat on eelistatud meeleolu ja unekasude tottu vahemana seedetrakti korvaltoimega. Magneesiumtsitraat aitab paremini kopsukinnitusega paistetuse puhul.
Aeg: 1-2 tsuklit. Alusta luteaalfaasis, kui igapäevane tarbimine pohjustab laaset kootu.
3. B6-vitamiin — meeleolu ja serotoniini tugi
B6 on kofaktor serotoniini ja dopamiini sunteesis, mis seletab selle moju PMS-i meeleolusuemptomitele. Uheksa uuringu meta-analuus naitas, et B6 annuses kuni 100 mg/paev vahendas oluliselt premenstruaalset depressiooni (Wyatt et al., 1999).
Annus: 50-100 mg/paev. ARA uleta 200 mg/paev — krooniline korgannuseline B6 pohjustab perifeersel neuropaatiat (surisemine, tuimus kastes ja jalgades).
Vorm: Puridoksaal-5-fosfaat (P5P) on aktiivne vorm. Tavaline puridoksiinvesinikkloriid sobib enamikule.
Aeg: 1-2 tsuklit.
4. Mungapipar (Vitex agnus-castus) — rinnapingulduse jaoks
Mungapipar mojutab dopamiini retseptoreid ja vahendab prolaktiini, mis aitab eriti rinna valu, arritaabluse ja meeleolukoikumiste puhul. Randomiseeritud kontrollitud uuring 178 naisega naitas, et 20 mg/paev Vitex-i ekstrakti vahendas PMS-i sumptomeid 52% versus 24% platseeboga (Schellenberg, 2001).
Annus: 20-40 mg/paev standardiseeritud ekstrakti.
Ettevaatust: Valti hormonaalsete kontratseptiivide, dopamiiniga seotud ravimite voi IVF-ravi korral.
Aeg: 2-3 tsuklit.
5. D-vitamiin — vaikne tegur
Madalama D-vitamiini tasemega naised kogevad raskemaid PMS-i sumptomeid. Uuring ule 186 000 naise naitas, et korge kaltsiumi ja D-vitamiini tarbimisega naistel oli 40% madalam risk PMS-i tekkeks (Bertone-Johnson et al., 2005). Eestis, kus D-vitamiini puudus on laialdane pimedate talvekuude jooksul, on see seos eriti asjakohane.
Annus: 1000-2000 IU/paev voi rohkem, kui veretase on alla 50 nmol/L.
Vordlus: milline toidulisand millise sumptomi jaoks?
| Sumptom | Parim toidulisand | Teine valik | Toenduse tugevus |
|---|---|---|---|
| Paistemine ja vedelikupeetus | Magneesium | Kaltsium | Tugev |
| Meeleolukoikumised ja arritaablus | B6 | Kaltsium | Tugev |
| Rinnapinguldus | Mungapipar | Kaltsium | Tugev |
| Krambid | Magneesium | Oomega-3 | Moooduras |
| Vaesimus | D-vitamiin | B-kompleks | Moooduras |
| Toiduisud | Kaltsium | Kroom | Moooduras |
| Uldine PMS (mitu sumptomit) | Kaltsium | Magneesium + B6 | Tugev |
Praktiline toidulisandite protokoll
Kui sind vaevavad mitmed PMS-i sumptomid, on siin moistlik alguspunkt:
1. Alusta kaltsiumi + D-vitamiiniga — need toimivad sunergistlikult ja molemad on Eesti toitumises sageli puudu
2. Lisa magneesium, kui paistemine voi krambid domineerivad — vota ohtuti, mis aitab ka und
3. Lisa B6 (50 mg), kui meeleolusuemptomid pusivad 2 tsuklit parast kaltsiumi + magneesiumi
4. Kaalu mungapipra spetsiifiliselt rinnapingulduse puhul
Ara alusta koigega korraga. Lisa uks toidulisand tsukli kohta, et tegelikult naha, mis toimib.
Levinud vead
1. "Hormonaalse tasakaalu" segude votmine — enamik sisaldab 5-10 koostisosa, koiki alla kliinilist lavi. Maksad rohkem, saad vahem.
2. B6 ule 100 mg — rohkem ei ole parem. Korgannuseline B6 kahjustab narve.
3. Kaltsiumi ignoreerimine, sest see on "igav" — sellel on PMS-i toidulisanditest koige tugevam toendusbas, kuid inimesed eelistavad trendikamaid valikuid.
4. Tulemuste ootamine uhes tsuklis — enamik toidulisandeid vajab 2-3 tsuklit kogu kasu avaldumiseks.
5. Sumptomite mittejalgimine — kasuta lihtsat tsuklijalgijarakendust, et logida sumptomite tosidust.
Eesti-spetsiifiline info
D-vitamiini puudus moiutab hinnanguliselt 70-80% eestlasi talvel (oktoober-marts). Naistele, kelle PMS halvemaks laeheb pimedamatel kuudel, on perearstil 25(OH)D vereanalüüsi tegemine praktiline esimene samm. Testimine maksab ~€10-15 Synlabi voi Medicumi laborites.
Piimatoodete tarbimine Eestis on suhteliselt korrge, mis aitab kaltsiumi omastamist, kuid paljud noored naised on piima vahendanud ja voivad vajada toidulisandit. Magneesiumipreparaadid on laialdaselt saadaval ja moistlik valik aastaringselt, kuna Eesti muld on loomulikult magneesiumivaene.
Korduma kippuvad kusimused
Kas PMS-i toidulisandeid saab votta koos hormonaalse rasestumisvastase vahendiga?
Kaltsium, magneesium, B6 ja D-vitamiin on kontratseptiividega ohutud. Valti mungapipra hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite korral — see voib takistada nende efektiivsust.
Kas ohelilloli on PMS-i puhul toholus?
Vaatamata populaarsusele on toendusbas nork. Sustemaatiline ulevaade ei leidnud veenvat kasu vorrelduna platseeboga (Whelan et al., 2009). Saasta raha kaltsiumi voi magneesiumi jaoks.
Kas toidulisandeid tasub votta ainult luteaalfaasis voi kogu kuu?
Kaltsium, D-vitamiin ja magneesium toimivad koige paremini igapaevasel pideval kasutamisel. B6 ja mungapipar naitavad samuti paremaid tulemusi pideval kasutamisel.
Kas treening voib toidulisandeid asendada?
Regulaarne aeroobne treening (30 min, 3x nadalas) vahendab PMS-i sumptomeid vorrelddavalt moone toidulisanditega (Vishnupriya & Rajarajeswaram, 2011). Ideaalis kombineeri molemaid. Toidulisandid katavad toiteainepuudusi, mida treening parandada ei suuda.
Kuidas teada, kas PMS on piisavalt toine arsti juurde minemiseks?
Kui sumptomid takistavad oluliselt tood, suhteid voi igapaevaelu mitme tsukli jooksul ning toidulisandid ja elustiilimuutused ei ole 3-4 kuu jooksul aidanud, raagi oma arstiga PMDD-st (premenstruaalne dustembiline haire). See moiutab 3-8% naistest ja voib vajada retseptiravimit.
Viited
1. Rapkin AJ, Mikacich JA. (2012). Premenstrual dysphoric disorder and severe premenstrual syndrome in adolescents. Paediatric Drugs, 14(6), 363-378.
2. Yonkers KA, O'Brien PM, Eriksson E. (2008). Premenstrual syndrome. The Lancet, 371(9619), 1200-1210.
3. Thys-Jacobs S, Starkey P, Bernstein D, Tian J. (1998). Calcium carbonate and the premenstrual syndrome: effects on premenstrual and menstrual symptoms. American Journal of Obstetrics and Gynecology, 179(2), 444-452.
4. Ghanbari Z, Haghollahi F, Shariat M, et al. (2009). Effects of calcium supplement therapy in women with premenstrual syndrome. Taiwanese Journal of Obstetrics and Gynecology, 48(2), 124-129.
5. Quaranta S, Buscaglia MA, Meroni MG, et al. (2007). Pilot study of the efficacy and safety of a modified-release magnesium 250 mg tablet for the treatment of premenstrual syndrome. Clinical Drug Investigation, 27(1), 51-58.
6. Fathizadeh N, Ebrahimi E, Valiani M, et al. (2010). Evaluating the effect of magnesium and magnesium plus vitamin B6 supplement on the severity of premenstrual syndrome. Iranian Journal of Nursing and Midwifery Research, 15(Suppl 1), 401-405.
7. Wyatt KM, Dimmock PW, Jones PW, Shaughn O'Brien PM. (1999). Efficacy of vitamin B-6 in the treatment of premenstrual syndrome: systematic review. BMJ, 318(7195), 1375-1381.
8. Schellenberg R. (2001). Treatment for the premenstrual syndrome with agnus castus fruit extract: prospective, randomised, placebo controlled study. BMJ, 322(7279), 134-137.
9. Bertone-Johnson ER, Hankinson SE, Bendich A, et al. (2005). Calcium and vitamin D intake and risk of incident premenstrual syndrome. Archives of Internal Medicine, 165(11), 1246-1252.
10. Whelan AM, Jurgens TM, Naylor H. (2009). Herbs, vitamins and minerals in the treatment of premenstrual syndrome: a systematic review. Canadian Journal of Clinical Pharmacology, 16(3), e407-e429.
11. Vishnupriya R, Rajarajeswaram P. (2011). Effects of aerobic exercise at different intensities in pre menstrual syndrome. Journal of Obstetrics and Gynaecology of India, 61(6), 675-682.
Vaata PMS-i tugi toidulisandeid MaxFit.ee-s
Vaata ka:



