Mis on lagritsjuur ja miks on ajastamine oluline?
Lagritsjuur (Glycyrrhiza glabra) on üks vanimaid ravimtaimi, mida on kasutatud eri traditsioonilise meditsiini süsteemides põletikuvastase, limaskesta rahustava ja röhku lõdvendava omaduse tõttu. Peamine biioaktiivne ühend glütsirritsiin vastutab nii terapeutiliste efektide kui ka annust piiravate kõrvalmõjude eest. Toidulisandite kasutajatele aitab lagritsjuure tarbimise õige ajastamine maksimaalselt kasutada seedimisest saadavat kasu, minimeerides samal ajal pikaajalise kõrge annuse kasutamisega seotud hormonaalsete ja elektrolüütide häirete riski.
Koos toiduga või tühja kõhuga?
Enamik traditsioonilisi ja kliinilisi soovitusi lagritsjuure kasutamiseks seedehäirete korral soovitab võtta seda enne sööki. Põhjus on selles, et limaskesta rahustav toime — mao seina ja söögitoru katmine ja kaitsmine — on kõige tõhusam, kui magu on suhteliselt tühi ja taimel on limaskestadega otsene kokkupuude.
Mao ebamugavuse korral soovitatakse sageli lagritsjuurt (või DGL-i — deglütsürrütsiinitud lagritsit, millelt on eemaldatud suurem osa glütsirritsiinest) võtta ligikaudu 20–30 minutit enne söömist. See ajastus vastab toidulisandi mehhaanilisele eesmärgile: kaitsev limaskesta katmine enne happele ja toidule kokkupuudet.
Muudel kasutusviisidel — üldine põletikuvastane toetamine — on ajastus toiduga vähem kriitiline ning toiduga võtmine on täiesti vastuvõetav.
Päevaaeg ja treening
Lagritsjuurel pole uuringutes hästi tõestatud ööpäevarütmilist imendumiseelistust. Glütsirritsiini imendub soolestikus ning puuduvad tugevad tõendid, et imendumine erineks oluliselt hommikul ja õhtul. Praktikud soovitavad sageli hommikust kasutamist järjepideva annustamise harjumuse säilitamiseks.
Jagatud vs ühekordne annus
DGL-i (deglütsürrütsiinitud lagritsa) standardne toidulisandi annus on tavaliselt 380–760 mg, manustatuna kaks kuni kolm korda päevas enne sööki. See jagatud annustamine peegeldab taime kavandatud mehhanismi — mao limaskesta korduv katmine enne happele kokkupuudet.
Koostoimed, mis mõjutavad ajastamist
Lagritsjuurel on mitu kliiniliselt olulist koostoimet:
- Vererõhku alandavad ravimid: glütsirritsiinin inhibeerib 11beta-HSD2-d, põhjustades kortisoolil toimida nagu aldosteroonil. Hoidke vähemalt 2-tunnist vahemikku.
- Kaaliumi vähendavad ravimid: samaaegne kasutamine suurendab kaaliumi kaotuse riski.
- Suukaudsed rasestumisvastased vahendid ja hormoonravi: glütsirritsiinin võib mõjutada östrogeeni ainevahetust.
- Digoksiin: lagritsast põhjustatud hüpokaleemia võib tugevdada digoksiini toksilisust — vältige samaaegsest kasutamist.
Praktiline päevaplaan
- Seedimise toetamiseks: võtta üks DGL-tablett (380–760 mg) 20–30 minutit enne iga peamist söögikorda.
- Närige DGL-tablette, kui toode on mõeldud närimiseks — see parandab kontakti söögitoru ja mao limaskestaga.
- Tervete lagritsjuure ekstraktide kasutamisel piirata pidevat kasutamist 4–8 nädalaga enne pausi.
- Võtta vähemalt 2 tundi lahus vererõhku alandavatest ravimitest.
- Jälgida kaaliumi puuduse märke (lihaskrambid, väsimus).
OstroVit Licorice VEGE 90caps on saadaval maxfit.ee-s mugava taimepõhise lagritsjuure toidulisandina.
KKK
Mis vahe on DGL-il ja tavalise lagritsjuure vahel?
DGL-ilt on eemaldatud suurem osa glütsirritsiinest, muutes selle ohutumaks pikaajaliseks kasutamiseks. Tavaline lagritsjuure ekstrakt säilitab glütsirritsiini ja nõuab rangemaid annuse- ja kestuspiiranguid.
Kui kaua võin lagritsjuurt võtta?
DGL-i standardsete annuste puhul näib kuni 3–6 kuu kasutamine tervetel täiskasvanutel ohutu. Glütsirritsiini sisaldav tervelt juurest saadud lagritsjuur peaks üldiselt olema piiratud 4–6-nädalase pideva kasutamisega.
Kas lagritsjuurt võib igapäevaselt võtta?
DGL-i soovituslikel annustel sobib igapäevaseks kasutamiseks soolestiku ja seedimise toetamiseks.
Viited
Isbrucker, R. A., & Burdock, G. A. (2006). Risk and safety assessment on the consumption of licorice root (Glycyrrhiza sp.), its extract and powder as a food ingredient, with emphasis on the pharmacology and toxicology of glycyrrhizin. Regulatory Toxicology and Pharmacology, 46(3), 167–192. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/16979327/
Wang, L., Yang, R., Yuan, B., Liu, Y., & Liu, C. (2015). The antiviral and antimicrobial activities of licorice, a widely-used Chinese herb. Acta Pharmaceutica Sinica B, 5(4), 310–315. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/26579434/
