Lagritsjuure ohutus: mida iga tarbija peaks teadma
Lagritsjuur (Glycyrrhiza glabra) on toidulisandite maailmas kauaaegselt populaarne — seda kasutatakse nii seedevaevuste leevendamiseks kui ka adaptageenina stressi korral. Kuid lagritsjuure ohutuse küsimus on tõsisem kui paljudel teistel taimedel. Selle juurtest leitud ühend glütsirritsiin mõjutab kehakeemiat mitmel viisil, mis võivad pikaajalise kasutuse korral kaasa tuua mõõduka kuni tõsise kõrvalmõjud.
Sagedased ja harvad kõrvaltoimed
Kõige levinum lagritsjuure kõrvalmõju on vererõhu tõus. Glütsirritsiin pärsib ensüümi 11-beeta-HSD2, mis viib kortisooli kuhjumiseni neerudes ja suurenenud naatriumipeetuseni. Selle tulemusena võib vererõhk tõusta. Lisaks on teatatud tursest, peavalust ja hüpokaleemiast.
Harvemate kõrvalmõjudena on kirjeldatud pseudoaldosteronismi — seisundit, kus tekivad aldosterooni kõrge taseme sümptomid, kuid hormoon ise normaalne. Pikaajalise kõrge tarbimise korral võivad tekkida südamerütmihäired (Armanini et al., 2002).
DGL-vorm (deglatsuroniseeritud lagritsjuur) on glütsirritsiini vähendatud kogusega — seda peetakse seedetraktile suunatud rakendustes ohutumaks, kuna süsteemne imendumine on väiksem.
Ohutu tarbimise ülempiir
EFSA on hinnanud glütsirritsiini ja soovitanud ettevaatust juba alates väikestest annustest, eriti tundlikel inimestel. Tavapäraselt peetakse lühiajaliseks kasutuseks sobilikuks standardiseeritud lagritsjuure ekstrakti koguseid, mis vastab tootjapoolsetele juhistele. Pikaajaline (mitu nädalat järjest) kasutamine suurtes annustes ei ole soovitatav.
OstroVit Licorice VEGE 90caps on saadaval maxfit.ee-s — vaadake alati toote etiketil soovituslikku annust ja ärge ületage seda.
Ravimite ja toitainete koostoimed
Lagritsjuur interakteerub oluliselt mitme ravimigrupiga:
- Antihüpertensiivsed ravimid: glütsirritsiin võib nõrgendada vererõhku alandavate ravimite toimet.
- Kortikosteroidid: kombinatsioon võib suurendada kortisoolipeetuse riski.
- Diureetikumid: kaaliumi kaotus võib kumuleeruda, suurendades hüpokaleemia ohtu.
- Digoksiin: hüpokaleemia suurendab digitaalismürgistuse riski.
Kui kasutate mingeid retseptiravimeid, pidage enne lagritsjuure lisandi alustamist nõu arstiga.
Kes peaks lagritsjuurest hoiduma
Järgmised grupid peaksid lagritsjuurest hoiduma või kasutama ainult arsti järelevalve all:
- Inimesed, kellel on diagnoositud kõrgvererõhk
- Rasedad (glütsirritsiin on seostatud enneaegse sünnituse riskiga)
- Neeruhaigustega inimesed
- Südamepuudulikkusega patsiendid
- Kaaliumi defitsiit või hüpokaleemia
Eesti kontekstis tuleb arvestada, et lagrits (karkand) on turul ka erinevates lagritsatoitudes ja maiustuseks mõeldud toodetes — toidulisandi kõrval tuleks jälgida kogu glütsirritsiini tarbimist.
Kvaliteet ja saasteoht
Lagritsjuurel on ajalooliselt esinenud taimse lisandi saastumise probleeme raskmetallide (plii, kaadmium) ja pestitsiididega, eriti Aasiast pärit toorainest. Otsige tooteid, mis on kolmanda osapoole poolt testitud ja GMP-sertifitseeritud. Kontrollimata allikatest pärit lagritsjuure tarbimine võib olla ohtlik sõltumata annusest.
MaxFiti sortimendis leiduvad lagritsjuure tooted on valitud usaldusväärselt tootjatelt. Kõik lagritsjuure toidulisandid leiab lagritsjuure kategooriast.
FAQ
Kas lagritsjuurt võib võtta iga päev?
Lühiajaline kasutus (kuni kaks nädalat) on enamikule tervetele täiskasvanutele tavaliselt ohutu, kui järgitakse soovituslikku annust. Pikaajaline igapäevane kasutus ei ole soovitatav ilma arsti järelevalveta, eriti kui esineb vererõhuprobleeme.
Mis vahe on tavalise lagritsjuure ja DGL-lagritsjuure vahel?
DGL (deglatsuroniseeritud lagritsjuur) on töödeldud nii, et glütsirritsiini sisaldus on vähendatud. DGL peetakse seedeprobleemide korral ohutumaks, kuna süsteemne toime (vererõhule, kaaliumi tasakaalule) on oluliselt väiksem. Tavalises lagritsjuureekstraktis on glütsirritsiin säilitatud.
Kas lagritsjuur sobib rasedale?
Rasedatel soovitatakse lagritsjuurest hoiduda. Glütsirritsiin on mõnedes uuringutes seostatud loote arengule avaldatavate mõjudega. Konsulteerige enne kasutamist oma arstiga.
References
Stormer, F. C., Reistad, R., & Alexander, J. (1993). Glycyrrhizic acid in liquorice — evaluation of health hazard. Food and Chemical Toxicology, 31(4), 303–312. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/8386690/
Armanini, D., Bonanni, G., Mattarello, M. J., Fiore, C., Sartorato, P., & Palermo, M. (2002). Licorice consumption and serum testosterone in healthy man. Experimental and Clinical Endocrinology & Diabetes, 110(5), 257-261. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/12373628/
Batiha, G. E., Beshbishy, A. M., El-Mleeh, A., Abdel-Daim, M. M., & Devkota, H. P. (2020). Traditional uses, bioactive chemical constituents, and pharmacological and toxicological activities of Glycyrrhiza glabra L. Biomolecules, 10(3), 352. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/32019140/
