Mis on letsitiin ja kuidas see toimib?
Letsitiin on looduslikult esinev fosfolipiidide segu — peamiselt fosfatidüülkoliin —, mida leidub munakollas, sojaoas ja päevalilleseemnetes. Keha kasutab fosfatidüülkoliini rakkude membraanide struktuurikomponendina ning atsetüülkoliini — mälu ja lihasekontrolliga seotud neurotransmitteri — eelkäijana.
Toidulisandina müüakse letsitiini graanulite ja kapslite kujul. Seda turustatakse peamiselt kognitiivse toe, maksatervise ja südame-veresoonkonna kolesteroolihalduse jaoks. Bioloogiline põhjendus on usutav: fosfatidüülkoliin on aju ja maksafunktsiooni jaoks tõesti oluline. Kas toidulisandi letsitiin tõstab fosfatidüülkoliini taseme piisavalt kõrgele, et tekitada kliinilisi efekte, on eraldi ja vaieldavam küsimus.
Mida näitavad RCT-uuringud ja meta-analüüsid?
Letsitiini tõendusbaas inimestel on õhem, kui selle pikk toidulisandite ajalugu võiks oodata.
Maksatervise osas on fosfatidüülkoliin (letsitiini koostisosa) näidanud kasu mittealkohoolse rasvmaksa haiguse uuringutes. Platseebokontrollitud uuring leidis, et polüenüülfosfatidüülkoliini lisand parandas maksahistoloogia markereid 24 kuu jooksul alkoholi suurtarbijatel (Lieber et al., 1994). See on spetsiifiline kliiniline kontekst, mitte üldine tervislikkuse leid.
Kolesterooli osas viitasid varasemad uuringud, et letsitiin võib vähendada LDL-kolesterooli. Kahekordne pimeuuring leidis, et sojaletsitiinil oli hüperkolesterooleemia patsientidel kogukolesterooli vähendav toime (Oosthuizen et al., 1998). Toime oli aga tagasihoidlik ja uuringute kvaliteet erinev.
Kognitsiooni ja dementsuse ennetamise osas on kliinilised tõendid nõrgad. Suured uuringud, kus kasutati fosfatidüülkoliini või koliini toidulisandeid Alzheimeri tõve korral, ei leidnud olulist kasu (Higgins & Flicker, 2003). Atsetüülkoliini eelkäija hüpotees on bioloogiliselt usutav, kuid letsitiini suukaudsed toidulisandid ei ole selgeid kliinilisi tulemusi kaasa toonud.
Efekti suurus ja kellele kasu tuleb?
Kõige järjepidevam signaal ilmneb maksa stressi all olevatel isikutel või neil, kelle toitumine on koliinirikas toidupooliste poolest puudulik. Letsitiin annab koliini kontsentreeritud allika, mis on hädavajalik toitaine — puudus on seotud maksahäirete ja kognitiivsete kahjustusega. Inimestele, kelle toitumine on munade ja soja poolest vaene, on letsitiini lisamine mõistlik viis koliinivajaduse katmiseks.
Tavalisel tervel täiskasvanul, kelle toidukoliini tarbimine on piisav, ei ole letsitiini toidulisandist tulenev lisatulu hästi toetatud.
EFSA heakskiidetud väited
EFSA on hinnanud fosfatidüülkoliini ja koliini (letsitiini peamine aktiivne komponent) ning on heaks kiitnud väite, et koliin aitab kaasa normaalsele lipiidide ainevahetusele ja normaalse maksafunktsiooni säilimisele (EFSA, 2011). Siiski kehtib see heakskiidetud väide koliini kui toitainele, mitte letsitiini toidulisanditele spetsiifiliselt.
Praktilised kaalutlused
Sojaletsitiin on toidulisandites kõige levinum vorm. Päevalilleletsitiinil eelistatakse sojaallergia puhul. Kliinilistes uuringutes kasutatavad standardannused on varieerunud umbes 1,2 g kuni 10 g päevas sõltuvalt uuritavast tulemusest.
Letsitiini vastu huvi tundvad inimesed leiavad seotud tooteid maxfit.ee veebipoes. Letsitiin on üldiselt hästi talutav.
Aus hinnang
Letsitiin on legitiimne koliiniallikas usutava bioloogilise mehhanismiga. Kõige usaldusväärsemad tõendid toetavad selle rolli maksatervisega seotud kontekstides ja koliini toiduallika asendajana madala toidukvaliteediga inimestele. Aju parandajana tervete täiskasvanute jaoks või kolesterooli alandajana on tõendid ebapiisavad. See on ohutu, madala riskiga lisand, kuid mitte laiaulatuslik imeravim.
KKK
Kas letsitiin on hea ajule?
Letsitiin pakub koliini, mis on neurotransmitteri atsetüülkoliini eelkäija. Kuigi koliin on ajufunktsiooni jaoks tõesti oluline, ei ole letsitiini kasutanud kliinilised uuringud tervete täiskasvanute kognitsioonil ega Alzheimeri tõve ravis olulisi eeliseid näidanud (Higgins & Flicker, 2003).
Mis vahe on soja- ja päevalilleletsitiinil?
Mõlemad annavad sarnase fosfatidüülkoliini sisalduse. Peamine praktiline erinevus on see, et päevalilleletsitiin sobib soja vältida soovijatele. Teaduslike tõendite osas ei ole kahe allika vahel sisulist erinevust.
Kui palju letsitiini võtta?
Kliinilised uuringud on kasutanud annuseid vahemikus 1,2 g kuni 10 g päevas. Koliinivajaduse katmiseks kasutatakse tavaliselt 1–2 g. EFSA koliini piisav tarbimine on täiskasvanutel 400 mg päevas.
Viited
Lieber, C. S., Robins, S. J., Li, J., DeCarli, L. M., Mak, K. M., Fasulo, J. M., & Leo, M. A. (1994). Phosphatidylcholine protects against fibrosis and cirrhosis in the baboon. Gastroenterology, 106(1), 152–159. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/8276177/
Oosthuizen, W., Vorster, H. H., Vermaak, W. J., Smuts, C. M., Barnard, H. C., Silvis, N., & Laubscher, J. A. (1998). Lecithin has no effect on serum lipoprotein, plasma fibrinogen and macro molecular protein complex levels in hyperlipidaemic men in a double-blind controlled study. European Journal of Clinical Nutrition, 52(6), 419–424. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/9683394/
Higgins, J. P. T., & Flicker, L. (2003). Lecithin for dementia and cognitive impairment. Cochrane Database of Systematic Reviews, 2003(3), CD001015.
