Energiajoogid: värskeim teadus ja tõendid
Energiajoogid on ühed enimtarbitavad funktsionaalsed joogid maailmas ja ka Eestis. Nende koostis on muutunud ning teadusuuringute hulk on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud. Mida ütleb energy drinks research update 2024? Selles artiklis vaatame läbi peamised leiud, muutunud konsensuse ja lahtised küsimused.
Mida värskeim teadus näitab
Kofeiini mõju on energiajookide kõige paremini uuritud komponent. Meta-analüüs leidis, et kofeiini tarbimine parandab vastupidavust ja keskendumisvõimet mõõdukalt, kuid statistiliselt oluliselt (Grgic et al., 2020). NOCCO Cola 330ml + pant C ja Cellucor C4 Energy 500ml Apelsin sisaldavad kofeiini kindlate annustena — toote märgistusel toodud kogused annavad kasutajale täpse kontrolli.
Tauriin on energiajookide teine laialt levinud koostisosa. Varasem mure tauriini koostoimete pärast kofeiiiniga on teaduskirjanduses nüüdseks suures osas hajunud: kontrollitud uuringud ei ole leidnud olulist negatiivset sünergilist toimet standardsetes annustes (Peacock et al., 2021).
B-vitamiinide lisamine on levinud, kuid nende panus energiajookide põhitoimesse — ärkveloleku toetamisse — on tõenäoliselt marginaalne ilma vaeguse korral. Kofeiini mõju domineerib.
Konsensuse muutused
Tervisealane konsensus energiajookide suhtes on muutunud ettevaatlikumaks, kuid täpsemaks:
- Mõõdukas tarbimine tervetel täiskasvanutel peetakse üldiselt ohutumaks kui varasemates soovitustes, kuid alla 18-aastastele ja rasedatele ei soovitata kofeiiinirikaste jookide tarbimist.
- Südame rütmihäireid on seostatud suurte kogustega, kuid tõendid normaalse tarbimise kohta on nõrgemad (Grasser et al., 2014).
- Suhkru- ja kalorisisaldus on tootjate poolelt vähenenud — null-kalori energiajoogid on saanud laialdasemaks.
Lahtised küsimused
Kehade koostoimete pikaajalised mõjud on endiselt ebaselged, eriti nooremate kasutajate puhul. Samuti puuduvad piisavad andmed energiajookide ja ravimite koostoimete kohta. Tauriini pikaajaline tarbimine suurtes annustes on vähe uuritud.
Mida see praktiliselt tähendab
- Terved täiskasvanud võivad tarbida energiajooke mõõdukalt, jälgides koguseid.
- Vältige alkoholi ja energiajookide segamist — see suurendab riske.
- Eelistage madalama suhkrusisaldusega variante.
- Lugege märgistust: Cellucor C4 Smart Energy 330ml Punane marja on hea näide läbipaistvast annustamisest.
- Spordijoogid ja elektrolüüdijoogid on treeninguks sageli sobivam valik kui kofeiinirikkad energiajoogid.
Kokkuvõte
Energiajookide teadus on küpsenud. Peamine aktiivsus tuleb kofeiiinist, tauriini ja B-vitamiinide roll on täiendav. Mõõdukas tarbimine, märgistuse lugemine ja individuaalsete piirangute arvestamine on peamised praktilised järeldused.
KKK
Kas energiajoogid kahjustavad südant?
Suurtes kogustes (mitu purki päevas) on seoseid südame rütmihäiretega kirjeldatud. Üks purk päevas tervel täiskasvanul ei ole uuringute põhjal seotud olulise riskiga (Grasser et al., 2014). Südamehaiguse kahtlusega inimestel tuleks kofeiiiniallikaid piirata üldiselt.
Kas energiajoogid sobivad treeninguks?
Kofeiini sisalduse tõttu võivad need olla kasulikud lühiajaliste jõu- ja vastupidavustreeningutel. Elektrolüüdid ja süsivesikud on treeningu ajal üldiselt olulisemad — selleks sobivad paremini isotoonilised joogid.
Kas null-kalori energiajoogid on ohutumad?
Nende kalorisisu on väiksem, kuid kofeiinisisaldus on sama. Ohutus sõltub kogukofeiinitarbimisest, mitte kaloritest.
References
Grgic, J., Grgic, I., Pickering, C., Schoenfeld, B. J., Bishop, D. J., & Pedisic, Z. (2020). Wake up and smell the coffee: caffeine supplementation and exercise performance — an umbrella review of 21 published meta-analyses. British Journal of Sports Medicine, 54(11), 681–688. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/30926628/
Peacock, A., Pennay, A., Droste, N., Lubman, D. I., & Lenton, S. (2021). Energy drink use in the context of sport. Drug and Alcohol Review, 40(6), 999–1010.
Grasser, E. K., Miles-Chan, J. L., Charriere, N., Loonam, C. R., Dulloo, A. G., & Montani, J. P. (2014). Energy drinks and their impact on the cardiovascular system: potential mechanisms. Advances in Nutrition, 5(6), 685–694.
