Märgid, et vajad Laste vitamiinid: puuduse tunnused
Lapsed on kiire kasvu faasis, kus piisav mikrotoitainete tarbimine kujundab otseselt füüsilist arengut, immuunvastupidavust ja kognitiivset funktsiooni. Erinevalt täiskasvanutest võivad põhiliste vitamiinide puuduse tagajärjed lapseeas olla hiljem raskemini pöörduvad. Laste vitamiinide puuduse märkide varajane äratundmine — ja teadmine, millised lapsed on kõige ohustatud — aitab vanematel teha teadlikke otsuseid toitumise ja täiendamise kohta.
Levinud puuduse sümptomid lastel
Vitamiinide puudus lastel avaldub sageli peenelt varases staadiumis. Järgnevad on kõige levinumad ja kliiniliselt tunnustatud mustrid:
D-vitamiin
Raskekujulises vormis põhjustab D-vitamiini puudus rahhiiti — seisundit, mille puhul luud on pehmed ja nõrgad, mida iseloomustavad kõverdunud jalad või põlvede sissepoole pöördumine, hammaste hilinemine ja halb kasv. Kergem puudus on sagedasem ja võib avalduda üldise väsimuse, lihaste nõrkuse, sagedate infektsioonide ja madala meeleolusena. Põhja-Euroopas on D-vitamiini puudus lastel tunnustatud rahvatervise probleem, eriti talvekuudel, mil päikesevalgust ei jätku naha kaudu sünteesimiseks (Braegger et al., 2013).
Raud
Rauapuudus on maailmas kõige levinum väikelaste toitumisalane puudus. Tunnused hõlmavad kahvatut nahka, ebatavalist väsimust, halba keskendumisvõimet, vähenenud füüsilist vastupidavust ja ärrituvust. Varases lapsepõlves esinenud rauapuudus võib mõjutada kognitiivset arengut ja koolitulemusi.
A-vitamiin
Kergem A-vitamiini puudus võib halvendada immuunfunktsiooni ja suurendada vastuvõtlikkust hingamisteede infektsioonidele. Klassikaline varajane märk on raskused väheses valguses nägemisega (ööpimedus), kuigi see on Eestis hästi toidetud lastel haruldane.
C-vitamiin
Kuigi kliiniline skorbut on arenenud riikides haruldane, võib ebaoptimaalse C-vitamiini tarbimine kaasa aidata aeglasele haavade paranemisele ja vähenenud immuunvastusele mõnel lapsel, eriti valivatest sööjatest, kellel on piiratud puuvilja- ja köögiviljatarbimine.
Jood
Jood on kilpnäärmehormooni tootmiseks hädavajalik, mis reguleerib kasvu ja aju arengut. Sisemaistel aladel vähese toiduga joodiga (vähe mereande, jodeerimata soola) lapsed võivad olla ohustatud.
Riskirühmad
Mitte kõik lapsed ei vaja lisandeid, kuid teatud rühmad on haavatavamad:
- Ainult rinnaga toidetud imikud üle 6 kuu: rinnapiim on madala D-vitamiinisisaldusega; lastearsti juhised soovitavad tavaliselt Põhja-Euroopas rinnaga toidetud imikutele D-vitamiini tilku
- Taimse toiduga või vegantoiduga lapsed: oht madala B12, D-vitamiini, raua, tsingi ja oomega-3 osas, kui seda ei planeerita hoolikalt
- Valivad sööjad väga piiratud toiduvalikuga: mitme mikrotoitaine puudus on võimalik
- Põhja-Euroopa lapsed talvel: UV-B kiirgus ei ole oktoobrist aprillini D-vitamiini sünteesimiseks piisav
- Malabsorptsioonihäiretega lapsed (tsöliaakia, põletikuline soolehaigus): mitme mikrotoitaine imendumine on häiritud
- Toiduga kindlustatuse probleemidega leibkondade lapsed: kalorite ja mikrotoitainete piisavus võib mõlemad olla ohustatud
Kuidas seda testitakse
D-vitamiini (seerumi 25-OH-D), raua seisundit (seerumi ferritiin, hemoglobiin) ja joodi saab hinnata perearsti või lastearsti tellitud vere- või uriinianalüüside kaudu. Eestis on D-vitamiini testimine perearsti kaudu kättesaadav. Enamiku vitamiinide puhul ei ole laste rutiinne testimine standardpraktika, välja arvatud sümptomite või riskitegurite olemasolu korral. Asjakohane lähtepunkt, kui olete mures, on lastearsti hindamine.
Põhjamaade ja Eesti kontekst
Eesti asub laiusel, kus naha kaudu olulise D-vitamiini sünteesi on võimalik ainult ligikaudu maist septembrini. Eesti laste toitumise juhised on ajalooliselt hõlmanud soovitusi D-vitamiini lisamise kohta juba varases imikueas, eriti rinnaga toidetud beebidele ja talvekuudel vanematele lastele. Rauapuuduse aneemiat on dokumenteeritud ka väikelastel, mis on seotud lehmapiima varase kasutuselevõtuga ja rauarikaste toitude hilise lisamisega.
Millal täiendada vs. toitumine
Enamiku Eesti laste puhul on tasakaalustatud toitumine, mida täiendatakse D-vitamiini tilkade või laste multivitamiiniga talvel, praktiline lähenemine. Põhilised kaalutlused:
- D-vitamiin: lastearsti D-vitamiini tilgad on Eestis imikueast alates laialdaselt kasutusel; jätkamine läbi lapsepõlve talvel on tõenditega toetatud (Braegger et al., 2013)
- Laste multivitamiinid: valivate sööjate või piiratud toitumisega laste puhul pakub laste multivitamiin laiadiapasoonset mikrotoitainekaitset üksikute toitainete suurtes annustes lisamise riskita
- Raud: täiendamist tohib teha ainult meditsiinilise juhendamise all, kuna liigne raud võib olla kahjulik
maxfit.ee lehel saate uurida vitamiinikomplekside kategooriat, et leida peretoitumise toetamiseks sobivaid tooteid. Täiskasvanutele on saadaval tooted nagu BIOTECHUSA Vitamin Complex 60caps ja NOW Daily Vits 30 veg. caps.. Laste konkreetsete vajaduste puhul pidage enne mis tahes lisandi alustamist nõu lastearstiga.
KKK
Millised on lastel kõige levinumad vitamiinide puudused?
D-vitamiin ja raud on Põhja-Euroopa lastel kõige sagedamini tuvastatud puudused. D-vitamiini puudus on Eestis eriti levinud laiuse ja vähenenud talvise päikesevalguse tõttu. Rauapuudus on maailmas kõige levinum toitumisalane puudus 6 kuu kuni 5-aastastel lastel.
Kuidas teada saada, kas mu laps vajab vitamiinilisandit?
Kui teie laps sööb mitmekülgset toitu, mis sisaldab liha, piimatooteid, kala, puu- ja köögivilju, ning veedab suvel aega väljas, ei pruugi ta vajada rutiinset täiendamist. Põhja-Euroopa lastel on aga D-vitamiini lisamine talvel laialt soovitatav. Valivate sööjate või piiratud toitumisega laste puhul võib laste multivitamiin pakkuda toitumisalast turvavõrku. Arutage oma lastearstiga personaalsete nõuannete saamiseks.
Millisest east saavad lapsed multivitamiine võtma hakata?
See sõltub konkreetsest tootest ja lapse toitumisvajadustest. Mõned laste vitamiinid on mõeldud väikelastele alates 1–2-aastasest east, teised alates 4-aastasest east või kooliealistest. D-vitamiini tilgad on sageli soovitatavad Põhjamaade rinnaga toidetud imikutele juba esimestest elunädaladest (Braegger et al., 2013). Järgige alati tootja vanusejuhendit ja pidage nõu lapse arstiga.
Viited
Braegger, C., Campoy, C., Colomb, V., Decsi, T., Domellof, M., Fewtrell, M., ... & ESPGHAN Committee on Nutrition. (2013). Vitamin D in the healthy European paediatric population. Journal of Pediatric Gastroenterology and Nutrition, 56(6), 692-701. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/23708639/
Lozoff, B., & Georgieff, M. K. (2006). Iron deficiency and brain development. Seminars in Pediatric Neurology, 13(3), 158-165. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17101454/
Pettifor, J. M. (2004). Nutritional rickets: deficiency of vitamin D, calcium, or both? American Journal of Clinical Nutrition, 80(6 Suppl), 1725S-1729S.
