Veiseliha aminohapete ajastus: miks see on oluline
Veiseliha aminohapped on kontsentreeritud aminohapete allikas, mis on saadud veiselihavalgust hüdrolüüsi teel. Need sisaldavad asendamatuid aminohappeid (EAA), sealhulgas BCAA-d, ning on tavaliselt laktoos- ja gluteenivabad — hea alternatiiv piimavalgupõhistele lisanditele. Kuid veiseliha aminohapete ajastus mõjutab seda, kui efektiivselt organism neid kasutab.
Kas võtta koos toiduga või tühja kõhuga?
Aminohapped imenduvad kiireimini tühja kõhuga, kuid seedeprobleemide vältimiseks on paljudel parem neid võtta koos kergema toiduga. Veiselihast pärit hüdrolüsaadid seeditakse üldiselt hästi, seega taluvus tühja kõhuga on tavaliselt parem kui näiteks piimavalguga.
Kontsentreeritud aminohapete imendumine sõltub ka seedesüsteemi kanguste koormusest. Suur kogus aminohappeid korraga võib aminohapete transporterite konkurentsi tõttu imendumist aeglustada (Adibi & Mercer, 2004).
Aeg treeningu ümber
Aminohapete ajastamisel on kaks põhistrateegiat:
Enne treeningut (30-60 minutit enne): aminohapete olemasolu enne treeningut aitab vähendada valgulagunemist treeningu ajal ja varustab lihaseid substraatidega kohe treeningu alguses.
Pärast treeningut (esimese tunni jooksul): treeninguaegne lihaskoe stimulatsioon muudab lihased tundlikemaks valgusünteesi signaale vastu võtma (Biolo et al., 1997). Aminohapete tarbimist pärast treeningut peetakse taastumise seisukohast oluliseks.
Kas eelistada enne- või pärast-ajastust, sõltub individuaalsest toitumisstrateegiast. Kui teie viimane eine enne treeningut sisaldas piisavalt valku, on treeninjärgne ajastus piisav.
Jagatud annus versus ühekordne annus
OstroVit Beef Amino 2000mg 300tabs sisaldab puhast veiselihast pärit aminohapet 2000 mg tableti kohta. Sellise kontsentreeritud toote puhul:
- Ühekordne annus: sobib pärast-treeningu strateegia jaoks, eriti kui soovite kiiresti aminohapped lihas jõuaks
- Jagatud annus: suurema ööpäevase annuse korral on mõistlik jaotada 2-3 korda päeva peale, et tagada pidev aminohapete olemasolu veres
Valgusüntees püsib kõrgendatud kuni 24-48 tundi pärast jõutreeningut (Phillips et al., 2010). Seega võib treeninguväline aminohapete tarbimine samuti olla kasulik.
Ajastusega seotud koostoimed
- Teiste valkudega: veiseliha aminohappeid ei ole mõistlik võtta täpselt samal ajal teise suure valguannusega — aminohapete transporter võib olla ülekoormatud. Lõunasöök sisaldab juba piisavalt valku, seega lisaannus vahetult pärast seda ei ole optimaalne.
- Kreatiiniga: kreatiini ja aminohapete kombinatsioon toimib hästi, ajastust ei pea eraldama.
- Kofeiin/eeltreeninguained: kofeiin ei mõjuta aminohapete imendumist, seega saab kombineerida.
Praktiline ajakava
| Kellaaeg | Tegevus |
|---|---|
| Enne treeningut | 4-6 tabletti (koos väikese eine või tühja kõhuga) |
| Pärast treeningut | 4-6 tabletti (taastumise toetamiseks) |
| Puhkepäevadel | 4-6 tabletti lõunasöögiga |
Veiseliha aminohapped on saadaval maxfit.ee-s. Vaadake loomse päritoluga aminohapete kategooriat ja veiseliha aminohapete valikut.
FAQ
Kas veiseliha aminohapped on paremad kui vadakuvalk?
Veiseliha aminohapped ei ole otseselt paremad, kuid pakuvad alternatiivi neile, kellele piimapõhised valgud ei sobi. Aminohapete profiil on kõrge, kuid puudub laktoos. Valik sõltub toidulisandite eesmärgist ja individuaalsetest eelistustest.
Kui palju veiseliha aminohappeid päevas võtta?
Soovitused varieeruvad tooteti. Juhinduge tootja etiketil olevatest juhistest. Üldiselt käivitab ligikaudu 3-6 grammi asendamatuid aminohappeid valgusünteesi signaali.
Kas veiseliha aminohapped sobivad veganitele?
Ei. Veiseliha aminohapped on loomsest allikast — veiselihast. Veganitele ei sobi.
References
Adibi, S. A., & Mercer, D. W. (2004). Protein digestion in human intestine as reflected in luminal, mucosal, and plasma amino acid concentrations after meals. Journal of Clinical Investigation, 52(7), 1586-1594.
Biolo, G., Tipton, K. D., Klein, S., & Wolfe, R. R. (1997). An abundant supply of amino acids enhances the metabolic effect of exercise on muscle protein. American Journal of Physiology, 273(1), E122-E129. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/9252488/
Phillips, S. M., Tang, J. E., & Moore, D. R. (2009). The role of milk- and soy-based protein in support of muscle protein synthesis and muscle protein accretion in young and elderly persons. Journal of the American College of Nutrition, 28(4), 343-354. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/20368372/
