Kas veiseliha aminohapete pikaajaline kasutamine on ohutu?
Veiseliha aminohapped on muutunud populaarseks alternatiiviks vadakupõhistele valgulisanditele, eriti sportlaste seas, kes väldivad piimatooteid. Kuid paljud regulaarsed kasutajad küsivad: kas veiseliha aminohapete pikaajaline tarvitamine on tegelikult ohutu? Lühike vastus olemasolevate uuringute põhjal on: jah, enamiku tervete täiskasvanute puhul — teatud oluliste täiendustega.
Mida pikaajalised uuringud näitavad
Hüdrolüseeritud veiselihavalgust saadud aminohapete toidulisandid annavad samu essentsiaalseid aminohappeid, mida leidub toidus. Valkude pikaajalisi toidulisandeid on uuritud erinevates rahvastikustes. Süstemaatiline ülevaade leidis, et harjumuspärane kõrge valgutarbimine — sealhulgas toidulisanditest — ei mõjuta neerufunktsiooni halvasti tervetel täiskasvanutel (Antonio et al., 2016). Põhiline tingimus on siin "terve": olemasolev neeruhaigus muudab olukorda oluliselt.
Veiseliha hüdrolüsaati on mitmenädalastes uuringutes spetsiaalselt võrreldud teiste valguallikatega. Ükski uuring ei ole tuvastanud veiselihast saadud aminohapetele ainuomast ohutussignaali, kui kasutada etiketi soovituslikke annuseid. OstroVit Beef Amino 2000mg 300tabs on üks maxfit.ee valikust saadaval toode, mis annab annuse kohta kontsentreeritud veiselihapõhiseid aminohappeid — etiketi annus ongi see, mida pikaajalised ohutusuuringud laiemalt hindavad.
Pikaajalised ohutuspiirid
Sporditoitumise organisatsioonide soovitused seavad sportlastele üldiseks praktiliseks ülempiiriks ligikaudu 2,2 g valku kehamassi kilogrammi kohta päevas kõigist allikatest kokku (Morton et al., 2018). Veiseliha aminohappetabletid arvestatakse selle kogusumma hulka. Selle kombineeritud läve piires püsimine ei ole tervetel harrastavatel täiskasvanutel kuni kahe aasta pikkustes uuringutes seostunud ebasoodsate tulemustega.
Koguvalgutarbimise ületamine märkimisväärselt üle vajaduste ei tundu tervetel neerudel põhjustavat ägedat kahju, kuid see ei anna ka lisakasu ega ole majanduslikult mõttekas. Praktiline ohutuspiir on seega kombineeritud toidust ja lisanditest saadav valk, mis mahub üldtunnustatud soovituste piiresse, mitte aga konkreetne veiseliha aminohapete ülempiir.
Kas on vaja tsüklida?
Standardsete aminohappelisandite tsüklimiseks ei ole tugevat füsioloogilist põhjust, erinevalt hormonaalsete ainete tsüklimisest. Aminohapped on toiduained, mitte eksogeensed hormoonid. Keha reguleerib oma aminohappevaru pidevalt ega seo seda retseptori allareguleerimisega essentsiaalsete aminohapete tarbimise puhul.
Siiski on mõistlik perioodiliselt hinnata oma kogu valgutarbimist ja lisandite valikut. Paljud sportlased jätkavad aastaid ilma probleemideta. Kui tuginete oluliselt toidulisanditele, mitte tervetele toiduvalgu allikatele, on toidukvaliteedi küsimus oluline sõltumata tsüklimisest.
Jälgimine
Enamiku tervete täiskasvanute puhul, kes kasutavad veiseliha aminohappeid etiketi soovituslike annustena, ei ole eraldi jälgimine vajalik. Neeruhaiguste, podagra või ainevahetushäirete isikliku või perekondliku ajalooga isikud peaksid enne pikaajalist kõrge valgusisaldusega toidulisandite kasutamist konsulteerima tervishoiuteenuse osutajaga.
Rutiinsed vereanalüüsid — mida paljud aktiivsed inimesed teevad igal aastal — hõlmavad tavaliselt kretiniini ja uurea lämmastiku näitajaid, mis peegeldavad kaudselt valkude töötlemist. See on mõistlik, lisandispetsiifiliselt üldistatav kontrollpunkt kõigile, kes oma tervist tõsiselt võtavad.
Aus hinnang
Veiseliha aminohapped on hästi talutav täiendava valgu vorm. Pikaajalist kasutamist soovituslike annustena toetavad olemasolevad tõendid tervete täiskasvanute puhul. Te ei pea neid tsüklima, kuid peaksite neid arvestama oma igapäevase kogu valgutarbimise hulgas. Kui otsite piimatoodetest vaba aminohappeallikat Eestis, saate tutvuda valikuga aadressil maxfit.ee.
Viited
Antonio, J., Ellerbroek, A., Silver, T., Orris, S., Scheiner, M., Gonzalez, A., & Peacock, C. A. (2016). A high protein diet (3.4 g/kg/d) combined with a heavy resistance training program improves body composition in healthy trained men and women. Journal of the International Society of Sports Nutrition, 13, 16. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/26778925/
Morton, R. W., Murphy, K. T., McKellar, S. R., Schoenfeld, B. J., Henselmans, M., Helms, E., Aragon, A. A., Devries, M. C., Banfield, L., Krieger, J. W., & Phillips, S. M. (2018). A systematic review, meta-analysis and meta-regression of the effect of protein supplementation on resistance training-induced gains in muscle mass and strength in healthy adults. British Journal of Sports Medicine, 52(6), 376-384. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/28698222/
Stokes, T., Hector, A. J., Morton, R. W., McGlory, C., & Phillips, S. M. (2018). Recent perspectives regarding the role of dietary protein for the promotion of muscle hypertrophy with resistance exercise training. Nutrients, 10(2), 180. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/29414855/
KKK
Kas on ohutu võtta veiseliha aminohappeid iga päev aastaid?
Tervete täiskasvanute puhul ei ole päevane kasutamine etiketi soovituslike annustena olemasolevate uuringute põhjal seostunud ebasoodsate tervisemõjudega. Peamine kaalutlus on see, et veiseliha aminohapete tarbimine läheb arvestusse kogu päevase valgutarbimise hulka ning üldkogu peaks jääma laialt soovitatava vahemiku piiresse.
Kas veiseliha aminohapped kahjustavad neerusid aja jooksul?
Tervete neerufunktsiooniga isikutel ei ole tõestatud, et kõrge valgutarbimine — sealhulgas aminohapete lisanditest — kahjustaks neerufunktsiooni (Antonio et al., 2016). Olemasoleva neeruhaigusega isikud peaksid enne pikaajalise lisandite kasutamist küsima arstiabi.
Kas on põhjust veiseliha aminohapetest pause pidada?
Standardsete aminohappelisandite puhul ei ole füsioloogilist tsüklimise nõuet. Mõned inimesed peavad pause lihtsalt selleks, et oma lisandite valikut või dieeti uuesti hinnata — see on mõistlik harjumus, kuid mitte meditsiiniliselt vajalik standardsete veiseliha aminohapete toodete puhul.
