Palderjan kõrvaltoimed ja ohutus: mida teada

Miks palderjan on Eesti kodus nii tavaline

Palderjan (Valeriana officinalis) on ilmselt kõige levinum unetaim Eesti kodudes. Seda on ostetud apteegist tilkadena nõukogude ajast saati, seda kasvab metsikult Eesti niitudel ja jõekallastel, ja paljude jaoks on "palderjanitilgad" sama tavaline kui kummelitee. Just see tuttavlikkus tekitab probleemi: kui midagi on olnud riiulil kolmkümmend aastat, eeldame automaatselt, et see on kahjutu.

Enamikule inimestele see ka on. Aga "enamikule" ei ole sama mis "kõigile", ja palderjani ohutusprofiil ei ole tühi leht. Sellel on tõeline koostoime rahustite ja alkoholiga, sellel on paradoksaalne erutav toime väiksel osal kasutajatest, ja sellel on kasutuskestuse küsimus, millele keegi apteegiletis tavaliselt ei vasta.

See artikkel ei ürita palderjani maha müüa ega maha teha. Eesmärk on anda konkreetne pilt: mida uuringud tegelikult ohutuse kohta näitavad, millised kõrvaltoimed on reaalsed ja kui sagedased, kellel tasub sellest üldse eemale hoida, ja millal on aus tunnistada, et une probleem ei ole taimeprobleem. Meie kliendid Eestis küsivad seda pidevalt — eriti sportlased, kes proovivad õhtust taastumist parandada ja tahavad teada, kas palderjan segab treeningut.

Mis palderjanis tegelikult toimib — ja mida me ausalt ei tea

Palderjanijuur sisaldab vähemalt kolme rühma toimeaineid: valereenhape ja teised valepotriaadid, seskviterpeenid ning väikeses koguses gamma-aminovõihapet (GABA) ise. Kõige levinum mehhanismihüpotees on, et valereenhape mõjutab GABA-A retseptorit ja aeglustab GABA lagunemist, mis annab kerge rahustava efekti. Teine liin viitab adenosiiniretseptoritele.

Aus vastus on, et mehhanism ei ole lukku löödud. Ekstraktid erinevad üksteisest drastiliselt: vesiekstrakt, etanooliekstrakt ja kuivatatud juurepulber ei sisalda samu aineid samas vahekorras. Just see selgitab, miks uuringute tulemused on nii laiali. Kui Bent ja kolleegid koondasid 16 randomiseeritud uuringut, leidsid nad küll signaali une kvaliteedi subjektiivse paranemise suunas, kuid rõhutasid, et uuringute metodoloogiline kvaliteet oli ebaühtlane ja preparaadid võrreldamatud (Bent et al., 2006).

Kolm aastat hiljem tehtud meta-analüüs jõudis sarnasele järeldusele: mõju une kvaliteedile oli olemas, aga see väljendus peamiselt "kas uni paranes jah/ei" tüüpi vastustes, mitte objektiivsetes unelabori näitajates nagu uinumisaeg või ärkamiste arv (Fernandez-San-Martin et al., 2010). Kõige otsekohesem pealkiri kuulub Taibi ja kolleegide ülevaatele, mis võttis kirjanduse kokku sõnadega "ohutu, aga mitte tõhus" (Taibi et al., 2007).

See on tegelikult kasulik lähtepunkt. Palderjani puhul on ohutusandmed järjekindlamalt positiivsed kui tõhususandmed — ja see määrab ära, kuidas seda mõistlikult kasutada.

Mida uuringud ohutuse kohta tegelikult näitavad

Taibi ülevaade vaatas eraldi kõrvaltoimete raporteerimist ja leidis, et kõrvaltoimete sagedus ei erinenud oluliselt platseebost enamikus kaasatud uuringutest (Taibi et al., 2007). See on ebatavaliselt hea tulemus taimse preparaadi kohta.

Kõige kasulikum üksikuuring ohutuse mõttes on tõenäoliselt Bartoni ja kolleegide III faasi randomiseeritud topeltpime uuring, kus 227 vähiravi saavat patsienti võtsid kaheksa nädalat 450 mg palderjaniekstrakti või platseebot enne magamaminekut. Primaarne unenäitaja ei paranenud statistiliselt oluliselt, kuid — ja see on siin oluline — tõsiste kõrvaltoimete profiil ei erinenud platseebost, sealhulgas maksanäitajate osas (Barton et al., 2011). Kui haavatav patsiendirühm talub kaheksa nädalat 450 mg ilma signaalita, on see tugevam ohutustõend kui kümme väikest uuringut tervete tudengitega.

Suurim reaalse maailma uuring oli Norra televisiooni kaudu värvatud veebipõhine randomiseeritud katse, kus osales üle 400 unetusega inimese. Ka seal ei ületanud palderjan platseebot, ja kõrvaltoimete raporteerimine oli mõlemas rühmas madal (Oxman et al., 2007).

Kokkuvõttes: lühiajaline kasutamine tavaannustes on kõrvaltoimete mõttes rahulik. Probleemid tekivad kolmes kohas — koostoimed, üksikud paradoksaalsed reaktsioonid, ja pikaajaline pidev kasutamine, mille kohta andmeid lihtsalt ei ole.

Kõige sagedasemad kõrvaltoimed

Praktikas kuuleme kolme asja kõige sagedamini.

Hommikune uimasus. Kõige tavalisem kaebus. Palderjani toime ei lõpe alati kell seitse hommikul, eriti kui annus võeti hilja või kui inimene magab lühikest ööd. Kui ärkate uimasena, ei ole lahendus tavaliselt suurem annus, vaid varasem annus — kaks kuni kolm tundi enne magamaminekut, mitte viis minutit.

Seedeärritus. Kerge iiveldus, kõhugaasid või kõhulahtisus, sagedamini kuivekstrakti kapslitega tühja kõhuga. Söögi kõrvale võtmine lahendab enamiku juhtudest.

Peavalu ja "hägusus". Väike osa inimestest kirjeldab tuima peavalu või keskendumisraskust järgmisel päeval. See kaob tavaliselt annuse vähendamisel.

Lõhn. Ei ole kõrvaltoime, aga on põhjus, miks inimesed lõpetavad. Palderjanijuur lõhnab isovaleriaanhappe tõttu tugevalt ja paljude arvates ebameeldivalt. Kapslid lahendavad selle; tilgad mitte.

Mida nendes uuringutes järjekindlalt ei nähta, on sõltuvus, taluvuse teke klassikalises mõttes ega ärajäämanähud võrreldavalt bensodiasepiinidega. See ei tähenda, et pikaajaline kasutamine oleks uuritud — see tähendab, et lühiajalises kasutuses seda mustrit ei esine.

Paradoksaalne erutus: kui palderjan teeb vastupidist

Väike, kuid järjekindlalt raporteeritud osa kasutajatest saab palderjanist rahunemise asemel erutuse: rahutus, kiirenenud mõtted, halvem uni kui ilma. See ei ole kujutlus ja seda kirjeldatakse ka teiste rahustavate taimede puhul.

Praktiline nõuanne on lihtne: kui esimesel kolmel õhtul on uni selgelt halvem, ei ole see "kohanemine", mille läbi tuleb suruda. Lõpetage. Palderjan ei ole preparaat, mis nõuab nädalate kaupa laadimist enne, kui otsustate, kas see teile sobib.

Koostoimed: siin on tõeline risk

See on artikli kõige olulisem osa ja see, mille pärast palderjani ei tohiks kohelda kui teed.

Alkohol. Mõlemad on kesknärvisüsteemi pärssijad. Kombinatsioon suurendab uimasust ettearvamatult. Eesti kontekstis on see reaalne stsenaarium: pidu, paar õlut, ja siis "võtan magamiseks palderjani". Ärge tehke seda.

Bensodiasepiinid, Z-ravimid (zolpideem, zopikloon), opioidid, teatud antihistamiinikumid. Additiivne sedatsioon. Kui kasutate ükskõik millist retseptiravimit unele või ärevusele, on palderjani lisamine arstiga kooskõlastamise küsimus, mitte iseotsustamise küsimus.

Anesteesia. Kui teil on plaaniline operatsioon, rääkige palderjanist anestesioloogile ja arutage lõpetamist nädal enne. See on standardne soovitus sedatiivse toimega taimede puhul.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine. Kui te ei tea veel, kuidas palderjan teile mõjub, ärge proovige seda esimest korda õhtul enne varajast autosõitu.

Ravimite ja toidulisandite koostoimete puhul on Eestis kõige mõistlikum kanal oma perearst või apteeker — mitte foorum ja mitte see artikkel. Kui võtate igapäevaselt retseptiravimit, on see reegel ilma eranditeta.

Kellele palderjan ei sobi — "jäta vahele" nimekiri

• Rasedad ja imetavad. Andmed puuduvad. Euroopa ravimiamet ei soovita kasutamist raseduse ja imetamise ajal just andmete puudumise, mitte tõestatud kahju tõttu — aga tulemus on sama.
• Alla 12-aastased lapsed. Sama põhjus.
• Maksahaigusega inimesed. Kuigi Bartoni uuring ei näidanud maksanäitajate halvenemist, on üksikuid juhtumikirjeldusi mitmekomponendiliste taimesegudega, kus palderjan oli üks koostisosa. Kui teil on teadaolev maksaprobleem, ei ole see teie taim.
• Kes juba võtab retseptiravimit unele või ärevusele. Vt eelmine peatükk.
• Kellel on diagnoosimata krooniline unetus üle kolme kuu. Siin ei ole probleem taimes. Krooniline unetus on ravitav seisund ja esmavaliku lähenemine ei ole toidulisand — see on unekäitumise teraapia. Palderjan sellises olukorras lükkab lahendust edasi.
• Sportlased võistlusperioodil, kes ei tea, mida nad võtavad. Palderjan ise ei ole keelatud aine, kuid mitmekomponendilised "une- ja taastumissegud" sisaldavad sageli veel kümmet asja. Loe silti.

Vormide võrdlus: mis Eestis reaalselt saadaval on

Praktiline soovitus: kui katsetate esimest korda, alusta ühekomponendilise kuivekstrakti kapsliga. Kui see ei tööta, on vähemalt teada, mis ei töötanud. Kuuekomponendilise segu puhul ei saa te sellest katsest mingit informatsiooni.

Kui kaua tohib võtta ja kuidas lõpetada

Enamik kliinilisi uuringuid on kestnud 2-6 nädalat; Bartoni oma kaheksa. Pikemat pideva kasutamise ohutusandmestikku sisuliselt ei ole. See ei tähenda, et pikaajaline kasutamine oleks ohtlik — see tähendab, et keegi ei ole seda korralikult mõõtnud.

Mõistlik praktika: kasuta kuurina 2-4 nädalat, siis paus. Kui pärast nelja nädalat ei ole mõõdetavat vahet (kirjuta üles, mitu korda ööpäevas ärkad ja kui kaua uinud), ei hakka see kuues nädalas tööle. Lõpetamine ei vaja astmelist vähendamist samamoodi nagu retseptiravimid, kuid kui olete kasutanud kuid, on tark vähendada annust nädala jooksul, kasvõi ootuse tõttu.

Kus palderjan asub õhtuse taastumise pildil

Sportlase jaoks on aus järjestus selline. Enne kui puudutate taime, on kolm asja, mis annavad rohkem: ühtlane ärkamisaeg, valguse ja ekraanide haldamine õhtul, ning piisav õhtune valgu- ja süsivesikutekogus. Eesti talvel lisandub neljas: hommikune valgus, sest pimedas kontoripäevas ei saa keha korralikku ajastussignaali.

Toidupool on kõige alahinnatum. Kui viimane söögikord on kell viis ja treening kell kaheksa, magab paljude inimeste organism nälgides — ja see näeb välja nagu unetus. Aeglaselt seeduv valguallikas enne magamaminekut lahendab selle lihtsalt: Optimum-nutrition Gold Standard 100% Casein 924g Vanill maksab kirjutamise hetkel 49,90 eurot ja jagub tüüpilise kasutuse juures üle kuu. Kui eelistate tavalist vadakuvalku ja sööte hiljem ka midagi tahket, teeb sama töö MST Protein Best Whey + Enzymes 510g Küpsised ja kreem hinnaga 25,90 eurot või Optimum-nutrition Gold Standard 100% Whey 450g Maasikas 24,90 eurot. Kõik hinnad on kirjutamise hetke seisuga.

Vaadake ka valkude valikut, kui õhtune valgukogus on teie nõrk koht, ja vitamiinikomplekse, kui Eesti talv on teie üldise energiataseme ära söönud. Kui higistate palju ja krambid segavad und, on elektrolüüdid tõenäolisem lahendus kui palderjan.

Kui teid huvitab laiem pilt sellest, kuidas hinnata ühte toidulisandit tõenduse järgi, on metüleensinise juhtum hea näide sellest, kuidas populaarsus ja tõendus lahku lähevad. Ohutusküsimuste puhul tasub lugeda ka ashwagandha ja maksa ülevaadet, sest seal on regulaatorid võtnud selgema seisukoha kui palderjani puhul. Ja kui õhtune valk on teema, siis proteiinipulbrite võrdlus katab valiku detailsemalt.

Kuidas lugeda palderjanipreparaadi silti

Eesti apteegis ja veebipoodides on palderjanitooteid kümneid ja nende sildid on omavahel võrreldamatud. Kui olete kõrvuti võrrelnud riiuleid Tallinna ja Tartu apteekides, teate seda tunnet: viis pakendit, viis erinevat viisi annuse kirjapanekuks. Neli asja, mida vaadata enne ostu.

Kas ekstraktisuhe on kirjas? "Palderjanijuure ekstrakt 300 mg" ei ütle midagi, kui puudub suhe (näiteks 4:1 või 5:1) ja ekstraktsioonilahusti. Kaks toodet, mõlemal sildil 300 mg, võivad sisaldada erinevat kogust toimeainet.

Kas komponente on üks või kuus? Mida rohkem koostisosi, seda vähem saate katsest teada ja seda raskem on koostoimeid hinnata. Segudes on Eestis kõige sagedasemad kaaslased humal, meliss ja passioonilill — kõik omakorda sedatiivse kallakuga, mis tähendab, et koguefekt on suurem kui palderjani annus üksi vihjab.

Kas tilkades on etanool? Enamikus tinktuurides on, tavaliselt 60-70%. Väikeses annuses on kogus tühine, aga inimesele, kes alkoholi teadlikult väldib, on see oluline info, mida keegi letis ei ütle.

Kas tootel on kasutuskestuse soovitus? Korralik pakend ütleb, kui kaua järjest kasutada ja millal pausi teha. Kui seda ei ole, kasutage ülalpool kirjeldatud 2-4 nädala reeglit.

Ja üks üldine mõõdupuu, mis kehtib kogu toidulisandiriiuli kohta: kui pakend lubab konkreetset haiguslikku tulemust, on see juba märk sellest, et tootja ei mängi reeglite järgi. Toidulisand ei tohi Euroopa Liidus lubada haiguse ravi ega ennetust, ja see, kes seda siiski teeb, on tõenäoliselt ka annuse ja koostisega vabalt ümber käinud.

Praktiline 14 päeva protokoll

Päevad 1-3. 300 mg kuivekstrakti või 20 tilka, kaks tundi enne magamaminekut. Ainult üks komponent. Kirjuta üles: uinumisaeg, ärkamiste arv, hommikune enesetunne skaalal 1-5.

Päevad 4-10. Kui talud hästi ja mõju on olematu, tõsta 450-600 mg-ni. Kui hommikune uimasus on probleem, jäta annus samaks ja nihuta varasemaks.

Päevad 11-14. Vaata numbreid. Kui uinumisaeg ega ärkamised ei ole muutunud ja hommikuhinne on sama, on vastus olemas: see ei ole teie tööriist. Lõpeta ja pane raha sinna, kus mõõdetav mõju on.

Reeglid kogu perioodiks: ei alkoholi, ei muid rahusteid, ei autojuhtimist esimesel õhtul. Kui uni läheb esimese kolme õhtuga selgelt halvemaks — lõpeta kohe.

KKK

Kas palderjan tekitab sõltuvust?

Lühiajalistes uuringutes ei ole sõltuvust ega klassikalisi ärajäämanähte kirjeldatud ja kõrvaltoimete sagedus on olnud platseeboga võrreldav (Taibi et al., 2007). Pikaajalise pideva kasutamise kohta andmed puuduvad, mistõttu on kuuripõhine kasutamine mõistlikum kui aastaringne.

Kas palderjan segab treeningut või jõudlust?

Otsest jõudlust langetavat toimet ei ole näidatud, kuid jääkuimasus võib mõjutada varahommikust trenni. Kui treenite hommikul, katsetage annust nädalavahetusel, mitte võistlusnädalal.

Kas võin võtta palderjani ja melatoniini koos?

Mõlemad on sedatiivse suunaga ja kombineerimine muudab võimatuks aru saada, kumb midagi teeb. Kui te siiski kaalute seda ja kasutate mingit retseptiravimit, on see arsti või apteekri küsimus.

Kui kiiresti palderjan mõjub?

Tinktuur tavaliselt 30-60 minutiga, kapslid 1-2 tunniga. Osa uuringuid viitab sellele, et subjektiivne mõju võib olla selgem paari nädala järjepideva kasutamise järel, aga see on ka täpselt see muster, mida ootuse efekt tekitaks (Fernandez-San-Martin et al., 2010).

Kas Eesti metsast korjatud palderjan kõlbab?

Botaaniliselt on Valeriana officinalis Eestis tavaline. Praktiliselt on kodus kuivatatud juure toimeainesisaldus täiesti teadmata ja segiajamise risk teiste taimedega olemas. Standardiseeritud preparaat on ainus viis teada, mida te võtate.

Kui palderjan ei tööta, mis siis?

Kui unetus on kestnud üle kolme kuu, on õige järgmine samm perearst, mitte järgmine taim. Krooniline unetus on ravitav ja esmavalik on unekäitumise teraapia, mitte toidulisand.

Viited

Barton, D. L., Atherton, P. J., Bauer, B. A., Moore, D. F., Mattar, B. I., Lavasseur, B. I., ... & Loprinzi, C. L. (2011). The use of Valeriana officinalis (Valerian) in improving sleep in patients who are undergoing treatment for cancer: a phase III randomized, placebo-controlled, double-blind study (NCCTG Trial, N01C5). The Journal of Supportive Oncology, 9(1), 24-31. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/21399726/

Bent, S., Padula, A., Moore, D., Patterson, M., & Mehling, W. (2006). Valerian for sleep: a systematic review and meta-analysis. The American Journal of Medicine, 119(12), 1005-1012. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17145239/

Fernandez-San-Martin, M. I., Masa-Font, R., Palacios-Soler, L., Sancho-Gomez, P., Calbo-Caldentey, C., & Flores-Mateo, G. (2010). Effectiveness of Valerian on insomnia: a meta-analysis of randomized placebo-controlled trials. Sleep Medicine, 11(6), 505-511.

Oxman, A. D., Flottorp, S., Havelsrud, K., Fretheim, A., Odgaard-Jensen, J., Austvoll-Dahlgren, A., ... & Treweek, S. (2007). A televised, web-based randomised trial of an herbal remedy (valerian) for insomnia. PLoS ONE, 2(10), e1040. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17940604/

Taibi, D. M., Landis, C. A., Petry, H., & Vitiello, M. V. (2007). A systematic review of valerian as a sleep aid: safe but not effective. Sleep Medicine Reviews, 11(3), 209-230. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17517355/