Miks kasutavad sportlased massigainereid?
Kaalu ja lihasmassi suurendamine nõuab energiaylejäämist – rohkem kaloreid, kui keha kulutab. Mõnele inimesele on see lihtsaim ülesanne maailmas; kuid teised (nn "hardgainerid" ehk ektomorfid) leiavad, et piisava kalorimahu söömiseks peab suurendama seda nii palju, et see muutub ebamugavaks. Massigainerid lahendavad selle probleemi praktiliselt.
Kõige olulisem on aga mõista, et massigainerid ei ole kõik ühesugused – mõni on mõeldud taistlus- ja jõusaalikasutajatele, teine ektomorfidele, kes vajavad väga suurt kalorimahtu.
Mida otsida massigaineri valimisel
Kalorite hulk
Massigainerid jagunevad ligikaudu kolme kategooriasse:
- Kergem valem (300–600 kcal/portsjon): sobib neile, kes söövad juba piisavalt, kuid vajavad lisaks mõned 100 kcal-i ja valku. Väiksem risk rasvkoe liigkoguseks.
- Standardvalem (600–900 kcal/portsjon): enamiku massiperioodide jaoks sobiv
- Ultrakalorine (1000–1500+ kcal/portsjon): neile, kes leiavad tõsiseid raskusi kaalutõusuga
ICONFIT MASS Gainer 1.5kg Banana pakub 600–700 kcal portsjoni kohta koos kvaliteetse valguprofiiliga – tasakaalustatud valem enamiku kasutajate jaoks.
MST Mass Gainer Chocolate 3kg on standardkalorilise valemiga tuntud valik.
Valgu kogus ja kvaliteet
Massigaineri valk peaks moodustama 20–35% kogu kaloraažist. Otsige vadakuvalku (whey), mis imendub kiiresti, või kaseiin/vadaku kombinatsiooni. Väga odavatel gaineritel on valk sageli madala bioloogilise väärtusega koostisosadest (nt sojavalk või klorineeritud teravili-tuletised).
DY Mass Gainer Game Changer Mass 3kg Strawberry pakub kvaliteetse valguprofiiliga kõrgekvaliteetset valemit.
Optimum Nutrition Serious Mass 2.73kg Strawberry on üks maailma tuntumaid massigainereid, 50 g valk portsjoni kohta.
Dymatize Super Mass Gainer 2.943kg Strawberry sisaldab 52 g valk, mis teeb sellest ühe tugevaima valgu poolest.
SELF Mass Active Gainer 2kg Chocolate on huvitav valik Skandinaavia turult, hea makroprofiilis.
Süsivesikute tüüp
Enamik kalorites pärinevad massigaineritel süsivesikutest. Paremad tooted kasutavad aeglasema imendumisega allikaid nagu maltodeksstriin (kõrge GI, kuid seedetrakti sõbralik) või oatzjäätmeid (kaer). Odavamad valemid võivad kasutada odavaid suhkruid.
Vigane:
- Kõrge fruktoosi ja lauasuhkru sisaldus
- Ei viita selgelt süsivesikute allikatele
Rasvasisaldus
Terved rasvad (pähklid, kookosõli-tuletised) on eeliseks. Vältige transrasvu või hüdrogeenitud õlisid.
Massigainer vs vadakuvalk
| Kriteerium | Massigainer | Vadakuvalk |
|---|---|---|
| Kalorid portsjoni kohta | 500–1500 kcal | 100–150 kcal |
| Süsivesikud | Kõrge (50–250 g) | Madal (2–5 g) |
| Kasutus | Massiperiood, hardgainerid | Igapäevane valgulisand |
| Rasvakoe risk | Kõrgem | Madalam |
| Hind kg kohta | Madalam | Kõrgem |
Kas massigainer sobib teile? Arvutage esmalt oma päevane kalorivajadus ja vaadake, kui palju ülejääk toidust saate. Kui puudujääk on 200–300 kcal – kergem valem. Kui ektomorf ja raske üldse kaalus juurde võtta – täisgainer.
Massigainerite täielik valik MaxFit.ee-l: /et/category/massilisajad.
FAQ
Kas massigainer tekitab rasvamassi?
Kõik kaloriylejäämised võivad tekitada teatud rasvkoe suurenemist. Massigainerid on selles osas neutraalsed – küsimus on kogu päevases kaloraažis, mitte gaineris endas. Kui targalt planeerides ja intensiivset treeningut tehes hoiate kalorite ülejäägi mõistlikuna (250–500 kcal/päevas), on rasvakoe kasv minimaalne.
Kas massigainereid saab kasutada ka treenimata?
Massigainereid on mõeldud treenivate sportlaste jaoks. Ilma treeninguta on liigkaloritele ainuke vastutusvõtja rasvkude – lihased ei kasva ilma treeningustiimulita.
Millal on parim aeg massigaineri tarbimiseks?
Pärast treeningut on ideaalne – see on aeg, mil lihased on täiustunud tundlikkusega glükogeeni ja aminohapete suhtes. Kui treenite kaks korda päevas, võib ka hommikuse söögina kasulik olla. Enne magamaminekut on vähem ideaalne, kuna ainevahetuse kiirus aeglustub.
References
- Antonio, J., & Street, C. (1999). Glutamine: a potentially useful supplement for athletes. Canadian Journal of Applied Physiology, 24(1), 1–14.
- Morton, R. W., Murphy, K. T., McKellar, S. R., Schoenfeld, B. J., Henselmans, M., Helms, E., Aragon, A. A., Devries, M. C., Banfield, L., Krieger, J. W., & Phillips, S. M. (2018). A systematic review, meta-analysis and meta-regression of the effect of protein supplementation on resistance training-induced gains in muscle mass and strength. British Journal of Sports Medicine, 52(6), 376–384.
- Schoenfeld, B. J., Aragon, A. A., & Krieger, J. W. (2013). The effect of protein timing on muscle strength and hypertrophy. Journal of the International Society of Sports Nutrition, 10(1), 53.
- Thomas, D. T., Erdman, K. A., & Burke, L. M. (2016). Position of the Academy of Nutrition and Dietetics, Dietitians of Canada, and the American College of Sports Medicine: nutrition and athletic performance. Journal of the Academy of Nutrition and Dietetics, 116(3), 501–528.
