Himaalaja sool: müüdid, faktid ja reaalne

Himaalaja sool: müüdid, faktid ja reaalne kasulikkus

Roosa Himaalaja sool on muutunud üheks populaarseimaks tervisetoondeks maailmas. Seda reklaamitakse kui „84 mineraali sisaldavat" imerohtu, mis parandab kõike ainevahetusest uni kvaliteedini. Aga mida ütleb teadus?

Selles artiklis vaatame ausalt, mis Himaalaja sool tegelikult on, kuidas see erineb tavalisest soolast ja kas see väärib kõrgemat hinda.

TL;DR

Himaalaja sool on kivimisool Pakistani Khewra kaevandusest, roosa värvus tuleb rauaoksiidi jälgedest
Sisaldab mineraalide jälgi (raud, kaltsium, magneesium), aga kogused on liiga väikesed, et tervist mõjutada
98% on naatriumkloriid — sama mis tavalises soolalas
Terviseväited (pH tasakaal, detoks, hingamisteede paranemine) ei ole teaduslikult tõendatud
Sportlastele on naatriumi allikas oluline, aga Himaalaja sool ei ole parem kui tavaline sool

Mis on Himaalaja sool?

Himaalaja sool kaevandatakse peamiselt Khewra soolakaevandustest Pakistanis, Himaalaja mäestiku jalamil. See on kivimisool (haliit), mis kujunes miljoneid aastaid tagasi iidse mere kuivamisel. Roosa-punane värvus tuleb rauaoksiidi (Fe₂O₃) jälgedest.

Mineraalide sisaldus

Drake ja Drake (2011) analüüsisid Himaalaja soola koostist ja leidsid, et see sisaldab tõepoolest jälgkogustes mitmeid mineraale. Kuid kontekst on oluline:

Mineraal	Himaalaja sool (mg/g)	Päevane vajadus	Soola kogus päevaseks normiks
Raud	0,0369	8–18 mg	217–488 g
Kaltsium	1,6	1000 mg	625 g
Magneesium	0,1	400 mg	4000 g
Kaalium	3,5	2600 mg	743 g

Nagu tabelist näha, peaksid sööma sadu gramme soola päevas, et saada märkimisväärne kogus neid mineraale — mis oleks tervisele äärmiselt kahjulik.

Levinud väited vs teadus

„Himaalaja sool tasakaalustab keha pH-d"

Keha pH-d reguleerivad neerud ja kopsud äärmiselt täpselt. Ükski toiduaine ei muuda vere pH-d märkimisväärselt (Schwalfenberg, 2012). See väide on lihtsalt vale.

„84 mineraali teevad selle paremaks"

Jälgmineraalide kogused on nii väikesed, et neil puudub bioloogiline tähendus. Mõned jälgelemendid (näiteks tallium, uraan) on tegelikult toksilised ainete hulgas, mida „84 mineraali" seas loetletakse (Fayet-Moore et al., 2020).

„Soolalambi puhastavad õhku"

Himalaja soolalampide väidetav negatiivne ioonide tootmine on mõõtmistel osutunud minimaalseks. Teaduslikke tõendeid õhu puhastamise kohta ei ole (Jiang et al., 2018).

„Soolaga vann detoksib keha"

Keha „detoksimist" teevad maks ja neerud. Soolavann võib olla lõõgastav ja aidata lihaspingeid, aga see pole detoks.

Sportlaste jaoks: naatrium ja elektrolüüdid

Siin muutub teema sporditoitumise kontekstis oluliseks. Naatrium on sportlastele kriitiliselt tähtis elektrolüüt, eriti pikaajalisel treeningul ja kuumas (Shirreffs & Sawka, 2011).

Kuid siin on oluline mõista: Himaalaja soolas on naatriumi veidi vähem kui tavalises soolalas (umbes 368 mg/g vs 388 mg/g), sest osa ruumist võtavad jälgmineraalid.

Millal on sool sportlasele vajalik?

Treening üle 60 minuti
Kuum ja niiske ilm
Tugev higistamine
Pikamaa jooks, jalgrattasõit, suusatamine

Sellistes olukordades on oluline naatriumi asendamine, aga allikas ei oma tähtsust. Elektrolüüdijoogid on tavaliselt praktilisem lahendus.

Himaalaja sool vs tavaline lauasool

Omadus	Himaalaja sool	Lauasool	Meresool
Naatrium	~368 mg/g	~388 mg/g	~380 mg/g
Jood	Ei sisalda	Jodeeritud	Ei sisalda
Jälgmineraalid	Minimaalselt	Ei	Minimaalselt
Töötlemine	Minimaalne	Raffineeritud	Minimaalne
Hind	€3–8/kg	€0,50–1/kg	€2–5/kg
Maitse	Veidi pehmem	Terav	Mere nüanss

Oluline märkus joodi kohta: Eestis on joodipuudus endiselt probleem. Lauasool on jodeeritud just sel põhjusel. Kui kasutad ainult Himaalaja soola, võid joodist puudu jääda (Zimmermann, 2009).

Levinud vead

1. Tavalise soola täielik asendamine. Jodeeritud lauasoola asendamine Himaalaja soolaga võib põhjustada joodipuudust, eriti Eesti kliimas, kus mereande süüakse vähe.
2. Tervisekasu ülehindamine. Mineraalide jälgkogused ei asenda tasakaalustatud toitumist ega toidulisandeid.
3. Liigne soolakasutus „sest see on tervislik". WHO soovitab alla 5 g soola päevas, olenemata soola tüübist (WHO, 2012).
4. Soolalampidele tervisekasu omistamine. Puudub teaduslik alus.

KKK

Kas Himaalaja sool on tervislikum kui tavaline sool?

Praktiliselt mitte. Mineraalide jälgkogused on liiga väikesed, et tervist mõjutada. Maitseeelistus on kehtiv põhjus, aga terviseargument mitte.

Kas sportlased peaksid kasutama Himaalaja soola?

Sportlased vajavad naatriumi, aga allikas ei ole oluline. Elektrolüüdijoogid ja -pulbrid on paremini doseeritavad kui sool toidus.

Kas Himaalaja sool sisaldab joodi?

Ei. Kui kasutad ainult Himaalaja soola, pead joodi saama mujalt — mereandidest, piimatoodetest või toidulisanditest.

Kas soolavann aitab lihaseid taastuda?

Soolane vann võib lõõgastuda ja aidata lihaspingeid, aga teaduslikult tõendatud taastumisvahend see pole. Magneesiumisool (Epsomi sool) on paremini uuritud.

Eesti kontekst

Eestis on Himaalaja sool laialdaselt saadaval toidupoodides ja tervisepoodides, hinnaga €3–8/kg. Kuid Eesti kontekstis on oluline meeles pidada joodiküsimust — mandri-Eestis on joodipuudus ajalooliselt levinud ja jodeeritud sool on oluline ennetusmeede.

Sportlastele Eesti kliimas (eriti talvised siseruumide treeningud ja suvised jooksusarjad) on elektrolüüdid olulised, aga spetsiaalsed elektrolüüdijoogid ja -pulbrid on praktilisem valik kui soola lisamine veele.

Viited

Drake, S. L., & Drake, M. A. (2011). Comparison of salty taste and time intensity of sea and land salts from around the world. Journal of Sensory Studies, 26(1), 25–34.
Fayet-Moore, F., Wham, C., & Petocz, P. (2020). Dietary sources of sodium in Australia and New Zealand: a systematic review. Nutrients, 12(11), 3350.
Jiang, S. Y., Ma, A., & Ramachandran, S. (2018). Negative air ions and their effects on human health and air quality improvement. International Journal of Molecular Sciences, 19(10), 2966.
Schwalfenberg, G. K. (2012). The alkaline diet: is there evidence that an alkaline pH diet benefits health? Journal of Environmental and Public Health, 2012, 727630.
Shirreffs, S. M., & Sawka, M. N. (2011). Fluid and electrolyte needs for training, competition, and recovery. Journal of Sports Sciences, 29(sup1), S39–S46.
WHO. (2012). Guideline: Sodium intake for adults and children. World Health Organization.
Zimmermann, M. B. (2009). Iodine deficiency. Endocrine Reviews, 30(4), 376–408.

Vaata ka:

---

Vaata ka meie elektrolüütide võrdlust ja hüdratsioonijuhendit.