Dr. Ohhira probiootikumid: mis teeb need eriliseks ja kas tasu on oigustatud?

Miks Dr. Ohhira nimi Eestis üldse ringleb

Kui keegi Eestis küsib probiootikumide kohta, tuleb varem või hiljem jutuks Dr. Ohhira. Põhjus on lihtne: see on üks vähestest probiootikumibrändidest, millel on tegelik lugu. Jaapani teadlane Iichiroh Ohhira uuris piimhappebaktereid 1980. aastatel ja arendas välja fermentatsiooniprotsessi, mis kestab kolm aastat, kasutab kümneid taimseid tooraineid ning valmib ilma külmkuivatuseta. Enamik konkurente teeb sisuliselt sama asja kolme päevaga.

Meie klientide küsimused jagunevad kahte leeri. Üks pool tahab teada, kas kolmeaastane fermentatsioon on päris asi või turundus. Teine pool vaatab hinda - Eestis maksab üks kuu sellist toodet sageli 35-50 eurot - ja küsib, kas sama tulemuse saab kümne euroga. Mõlemad on ausad küsimused ja siin lehel proovin ma neile vastata nii, nagu vastaksin letis: ilma lubadusteta, mida ma ei suuda tõestada.

Oluline märkus kohe alguses: MaxFit ei müü Dr. Ohhira tooteid. See artikkel ei ole varjatud müügikirjutis selle brändi kohta. See on selgitus sellest, mida too tootekategooria tegelikult teeb, et sa saaksid otsustada, kas maksta selle eest või mitte - ja kui mitte, siis mida osta asemele. Kirjutan seda inimesena, kes näeb iga nädal, milliseid toidulisandeid eestlased tegelikult korvi panevad ja milliseid nad kuu aja pärast pooleli jätavad.

Mis on TAK-fermentatsioon tegelikult

Dr. Ohhira toodete tehniline eripära kannab nime TAK10 ehk mitmeastmeline taimne fermentatsioon. Lihtsustatult: paks segu puuviljadest, köögiviljadest, seentest ja merevetikatest fermenteeritakse mitme piimhappebakteri tüvega, keraamilistes anumates, ilma temperatuuri- või survetöötluseta. Protsess kestab standardversioonil kolm aastat, kallimal versioonil viis.

Miks see üldse loeb? Sest lõpptoode ei ole ainult elusad bakterid. See on ka fermentatsiooni käigus tekkinud metaboliitide segu - orgaanilised happed, lühikese ahelaga rasvhapped, bakteriaalsed peptiidid, vabad aminohapped. Toidutehnoloogias nimetatakse seda fermentatsioonisubstraadiks ja selles on sisuline erinevus tavalisest kapslist, kuhu on kokku kuivatatud kaks-kolm bakteritüve ja täiteaine.

Kas see teeb toote paremaks? See teeb toote teistsuguseks. Erinevus ei ole automaatselt kasu ja siin läheb turundus tihti teadusest ette. Fermentatsioonisubstraadi bioloogiline aktiivsus on tõusev uurimisvaldkond, aga kliinilisi katseid, mis võrdleksid pika fermentatsiooni toodet lühikese fermentatsiooni tootega samadel inimestel samade tulemusnäitajatega, praktiliselt ei ole. Kui keegi väidab sulle vastupidist, küsi uuringu nime.

Mida uuringud probiootikumide kohta tegelikult ütlevad

Siin on koht, kus enamik blogisid lõpetab liiga vara. Probiootikumide teadus on tugev, aga see on tugev kitsalt ja tüvespetsiifiliselt - mitte "probiootikumid on tervisele head" tasandil.

Antibiootikumidega seotud kõhulahtisus on kõige selgem näide: 82 uuringut hõlmanud süstemaatiline ülevaade leidis probiootikumide kasutamisel selle riski olulise vähenemise (Hempel et al., 2012). Ärritatud soole sündroomi puhul näitab metaanalüüs samuti kasu, kuigi efekti suurus on tagasihoidlik ja parimad tulemused tulevad konkreetsetelt tüvedelt, mitte segudelt üldiselt (Ford et al., 2014). Laiem seedetrakti haiguste ülevaade jõudis sarnasele järeldusele - kasu on olemas, aga see sõltub tüvest ja näidustusest (Ritchie & Romanuk, 2012).

Rahvusvahelise probiootikumide ja prebiootikumide teadusühingu konsensusdokument ütleb selle välja kõige otsekohesemalt: probiootikumi mõju on tüvespetsiifiline ja ühe tüve kohta käivate tulemuste ülekandmine teisele tüvele ei ole teaduslikult põhjendatud (Hill et al., 2014). See üksainus lause lammutab poole probiootikumiturunduse retoorikast, sealhulgas argumendi "meil on 12 tüve, seega on meie toode parem". Kaksteist uurimata tüve ei ole parem kui üks uuritud tüvi.

Postbiootikumid: kas mitteelus bakter saab töötada?

Dr. Ohhira toodete üks argument on see, et osa kasust ei tule elusatest bakteritest, vaid fermentatsiooniproduktidest. Teaduslikult ei ole see hullumeelsus - valdkonna ülevaade kirjeldab, et bakterite metaboliidid ja isegi inaktiveeritud rakukomponendid võivad mõjutada soolebarjääri ja immuunsignaale (Sanders et al., 2019).

Praktikas tähendab see aga üht ebamugavat asja: kui suur osa toimest tuleb metaboliitidest, siis ei ole CFU-arv enam mõõdupuu ja kaob ka selge annustamisloogika. Sa ostad segu, mille täpset toimeainet ei ole võimalik sildilt lugeda. Mina pean seda pigem ausaks - fermenteeritud toit ongi selline - aga see tähendab, et sa maksad protsessi, mitte mõõdetud annuse eest. Kui su ostuotsuse aluseks on "mida täpsemalt tean, mida ma neelan, seda parem", siis on see kategooria sinu jaoks vale.

CFU-arv ei ole kvaliteedinäitaja

Eesti apteegiriiulil konkureerivad tooted numbritega: 10 miljardit, 30 miljardit, 60 miljardit CFU. Klient eeldab, et suurem number on parem toode. See eeldus on vale.

CFU näit ütleb, kui palju elujõulisi rakke on annuses tootmise hetkel - või paremal juhul säilivusaja lõpus, ja loe silti tähelepanelikult, sest vahe on suur. See ei ütle midagi selle kohta, kas tüvi elab maohappe üle, kas ta suudab soole limaskestaga suhelda või kas just seda tüve on inimestel uuritud. Bacillus coagulans näiteks moodustab eoseid ning talub kuumust ja maohapet oluliselt paremini kui paljud Lactobacillus'e tüved, mistõttu tal on madalama CFU juures sageli parem reaalne kohalejõudmine (Elshaghabee et al., 2017).

Just seetõttu on meie riiulil kõige mõistlikum sissejuhatav valik SELF Probiotic Lactospore 60 caps hinnaga 15.90 eurot kirjutamise hetkel: eosevormis Bacillus coagulans, mis ei nõua külmkappi, talub Eesti pakiautomaadi suvist palavust ja talvist külma ning millel on inimuuringutes mõõdetud tulemusi ärritatud soole sündroomi sümptomite osas (Majeed et al., 2016). See ei ole "parem" toode kui Dr. Ohhira - see on ausam ost, kui sa alles testid, kas probiootikum sinule üldse midagi teeb.

Hinnavõrdlus: mis Eestis reaalselt maksab

Kõik hinnad on kirjutamise hetke seisuga ja võivad muutuda.

Tabeli mõte ei ole näidata, et kallis toode on pettus. Mõte on näidata, et vahe kuueelarves on kolme- kuni kuuekordne ja et kolmeaastase fermentatsiooni eelis ei ole selle vahe ulatuses tõestatud. Kui sul on konkreetne probleem, mille puhul arst on soovitanud kindlat tüve, maksa selle tüve eest. Kui sa katsetad, alusta odavamast otsast ja säästa vahe millegi jaoks, mis on mõõdetav.

Kellele selline toode võib tõesti sobida

Fermentatsioonipõhine, külmkappi mittevajav toode on ratsionaalne valik püsivalt reisival inimesel, kellel on külmkuivatatud toodetega olnud säilitusprobleeme. Ta sobib inimesele, kes talub halvasti inuliini ja teisi prebiootilisi kiude, mida paljudele segudele lisatakse - fermentatsioonisubstraat sisaldab neid tüüpiliselt vähem. Ta sobib ka inimesele, kes on juba proovinud kahte-kolme odavamat toodet ilma tulemuseta ja tahab proovida sisuliselt teistsugust kategooriat, mitte sama asja uue sildiga.

Ja ta sobib inimesele, kelle jaoks toidutaoline, taimne, minimaalselt töödeldud koostis on väärtus omaette. See on igati legitiimne eelistus, kui sa tead, et maksad selle eest, mitte suurema efekti eest.

Kellel tasub see vahele jätta

Jäta vahele, kui sinu ainus eesmärk on "soolestik korda" ilma konkreetse sümptomita - siis on toit odavam ja mõistlikum sekkumine. Jäta vahele, kui su eelarve on pingul: 45 eurot kuus probiootikumi peale on Eesti tavalise toidulisandieelarve suhtes suur tükk ja sama raha katab terve kuu valgupuudujäägi.

Jäta vahele, kui sa oled immuunpuudulikkusega, saad immuunsust pärssivat ravi, oled hiljuti läbinud suurema kõhuoperatsiooni või oled raskes seisundis haiglaravil - nendes olukordades ei ole elusate mikroobide lisamine ise otsustatav asi ja arstiga tuleb enne rääkida. Jäta vahele ka siis, kui sa ootad, et probiootikum lahendaks refluksi, gluteenitalumatuse või kroonilise väsimuse. Neid näidustusi ei ole tõestatud ja ma ei hakka neid siin lubama.

Ja kui päris aus olla: kui sa treenid neli korda nädalas ja su päevane valgukogus jääb alla 1.4 grammi kehakaalu kilogrammi kohta, annab MST Protein Best Whey + Enzymes 510g Küpsised ja kreem hinnaga 25.90 eurot sulle rohkem reaalset kasu kui ükski probiootikum. Seesama toode sisaldab ka seedeensüüme, mis on väike, aga mõistlik lisa, kui valgupulber on sulle varem kõhu peale käinud. Klassikalisem alternatiiv on Optimum-nutrition Gold Standard 100% Whey 450g Vanillijäätis 24.90 euroga.

Praktiline protokoll: kuidas kaheksa nädalat ausalt testida

Enamik inimesi ei tea, kas probiootikum toimis, sest nad ei mõõtnud midagi. Tee nii.

Nädal 0: kirjuta üles kolm konkreetset näitajat - roojamise sagedus, punnis kõhu tunne pärast sööki skaalal 1-5 ja üks sinu jaoks oluline sümptom. Kolm rida telefonis, mitte päevik.

Nädalad 1-8: üks toode korraga, sama annus, sama kellaaeg. Kaheksa nädalat on miinimum, sest enamik kliinilisi uuringuid mõõdab tulemusi 4-12 nädala aknas ja lühem katse ei eristu platseebost. Ajastuse detailid - toiduga või tühja kõhuga - on eraldi teema, mille olen läbi kirjutanud artiklis millal võtta probiootikume.

Nädal 8: vaata kolme näitajat. Kui muutust ei ole, lõpeta. See ei ole isiklik ebaõnnestumine - see tähendab, et see tüvi sinu mikrobioomis midagi ei teinud, ja see on täiesti tavaline tulemus.

Kui tahad enne ostmist aru saada, mis Eesti turul üldse saadaval on ja millised tüved millega tegelevad, katab selle poole probiootikumide valiku juhend Eestis. Kui kahtlustad, et su probleem on pigem kiudainete kui bakterite oma, alusta hoopis prebiootikumide juhendist - inuliin ja GOS maksavad murdosa ja annavad kohati sama tulemuse.

Eesti kontekst: säilitamine, apteek ja pakiautomaat

Üks asi, mida imporditud probiootikumide arvustused ei arvesta, on meie logistika. Külmkuivatatud Lactobacillus'e toode, mis seisab juulis pakiautomaadi kuumas kapis kaks päeva, kaotab elujõulisi rakke mõõdetavalt. Talvel käib sama lugu teistpidi - korduv külmumine ja sulamine ei ole samuti hea. Toatemperatuuril stabiilne toode, eosevormis või fermentatsioonipõhine, on Eesti tarneahelas praktiliselt eelistatud, ja see on üks väheseid kohti, kus Dr. Ohhira tüüpi toote lubadus on sisuliselt põhjendatud.

Teine praktiline asi: apteegis on hind tüüpiliselt kõrgem ja valik kitsam, aga proviisor saab sulle öelda, kas toode segab su retseptiravimiga. Kui sa võtad parasjagu antibiootikumikuuri, on see vestlus väärtuslikum kui ükskõik milline blogi, sealhulgas see.

Kolmandaks: fermenteeritud toit on Eestis odav ja meile kultuuriliselt omane. Hapukapsas, hapukurk, keefir, kodune hapupiim - need on töötavad mikroobiallikad, mis on meie toidulaual juba olemas. Kui su nädalamenüüs ei ole neist ühtegi, on ebaloogiline alustada 45-eurosest kapslipurgist.

Mida osta selle asemel või kõrvale

Kui sa oled otsustanud, et probiootikum on sinu jaoks mõistlik, vaata kõigepealt seedeensüümide ja probiootikumide valikut ja vali üks toode, mitte kolm. Kui sinu tegelik puudujääk on toidus - ja seda on ta sagedamini, kui inimesed arvavad - siis on valgud ja vitamiinikompleksid kaks kategooriat, kus sama raha annab mõõdetavama tulemuse.

Üks lõpumärkus hindade kohta: kõik selles artiklis nimetatud eurosummad kehtivad kirjutamise hetkel ja need muutuvad koos tarnijate hindadega. Kontrolli alati tootelehelt.

Kuidas silti lugeda: neli asja, mida vaadata

Enne kui makse hinna eest, mille sisu sa ei tea, vaata purgi pealt neli asja. Esiteks, kas tüvi on kirjas täieliku nimega. "Lactobacillus" ei ole tüvi, "Bacillus coagulans MTCC 5856" on. Kui tootja ei julge tüve nime kirja panna, ei ole tal ka tüvespetsiifilisi andmeid, millele viidata.

Teiseks, kas CFU on lubatud tootmise hetkel või säilivusaja lõpus. Vahe võib olla mitmekordne, sest elujõuliste rakkude arv kahaneb kogu säilivusaja jooksul. Sildilt "at time of manufacture" tähendab, et kaheksa kuud hiljem ostetud purgis on oluliselt vähem kui lubatud.

Kolmandaks, säilitustingimus. "Hoida külmkapis" tähendab, et toode ei talu Eesti suvist tarneahelat hästi ja ostukoht loeb rohkem kui bränd. Toatemperatuuril stabiilne toode annab sulle ühe murekoha vähem.

Neljandaks, mis veel purgis on. Paljudele segudele on lisatud inuliini või FOS-i, mis on iseenesest mõistlik, aga ärritatud soole sündroomiga inimesel võib just see komponent gaasi ja puhitust tekitada - mitte bakterid ise. Kui sa oled proovinud kolme toodet ja kõik on teinud kõhu halvaks, on väga tõenäoline, et sinu probleem on lisatud kiud, mitte probiootikum.

KKK

Kas Dr. Ohhira probiootikumid on paremad kui odavamad kapslid?

Otsest võrdlusuuringut, mis seda tõestaks, ei ole. Nad on teistsugused - fermentatsioonisubstraat, mitte külmkuivatatud tüvesegu - ja neil on reaalne eelis säilivuses. Kas see erinevus õigustab kolmekordset hinda, sõltub sellest, kas sa oled odavamad variandid juba läbi proovinud.

Kui kaua tuleb probiootikumi võtta, enne kui tulemust näeb?

Planeeri kaheksa nädalat. Enamik kliinilisi uuringuid mõõdab tulemusi 4-12 nädala aknas ja lühem katse ei erista toimet platseebost. Kui kaheksa nädalaga midagi ei muutu, vaheta toodet või lõpeta.

Kas probiootikum vajab alati külmkappi?

Ei. Külmkuivatatud Lactobacillus'e ja Bifidobacterium'i tooted tüüpiliselt vajavad. Bacillus coagulans eosevormis ja fermentatsioonipõhised tooted on toatemperatuuril stabiilsed, mis on Eesti pakiautomaadi-loogikas praktiline eelis.

Kas suurem CFU number tähendab paremat toodet?

Ei. CFU näitab ainult elujõuliste rakkude arvu annuses, mitte seda, kas need rakud jõuavad soolde või kas neid tüvesid on inimestel uuritud. Tüvi ja näidustus loevad rohkem kui number sildil.

Kas probiootikumi saab võtta koos antibiootikumiga?

Üldiselt jah ja just selles olukorras on tõendid kõige tugevamad. Küsi siiski apteekrilt ajastuse kohta ja ära lõpeta antibiootikumikuuri omal algatusel.

Kas fermenteeritud toit asendab kapsli?

Mitte otseselt, sest annus ja tüved ei ole mõõdetud. Aga kui su toidulaual ei ole ühtegi fermenteeritud toitu, on hapukapsa ja keefiri lisamine odavaim esimene samm ja paljudel piisab sellest.

Viited

Hempel S, Newberry SJ, Maher AR, et al. (2012). Probiotics for the prevention and treatment of antibiotic-associated diarrhea: a systematic review and meta-analysis. JAMA, 307(18), 1959-1969. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22570464/

Ford AC, Quigley EMM, Lacy BE, et al. (2014). Efficacy of prebiotics, probiotics, and synbiotics in irritable bowel syndrome and chronic idiopathic constipation: systematic review and meta-analysis. American Journal of Gastroenterology, 109(10), 1547-1561. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/25070051/

Hill C, Guarner F, Reid G, et al. (2014). Expert consensus document: The International Scientific Association for Probiotics and Prebiotics consensus statement on the scope and appropriate use of the term probiotic. Nature Reviews Gastroenterology & Hepatology, 11(8), 506-514. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/24912386/

Sanders ME, Merenstein DJ, Reid G, Gibson GR, Rastall RA. (2019). Probiotics and prebiotics in intestinal health and disease: from biology to the clinic. Nature Reviews Gastroenterology & Hepatology, 16(10), 605-616. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/31296969/

Ritchie ML, Romanuk TN. (2012). A meta-analysis of probiotic efficacy for gastrointestinal diseases. PLoS ONE, 7(4), e34938. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/23284930/

Elshaghabee FMF, Rokana N, Gulhane RD, Sharma C, Panwar H. (2017). Bacillus as potential probiotics: status, concerns, and future perspectives. Frontiers in Microbiology, 8, 1490. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/28848511/

Majeed M, Nagabhushanam K, Natarajan S, et al. (2016). Bacillus coagulans MTCC 5856 supplementation in the management of diarrhea predominant irritable bowel syndrome: a double blind randomized placebo controlled pilot clinical study. Nutrition Journal, 15, 21. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/26922379/