Vitamiinide puuduse testid: millal tasub analüüse teha ja mida need näitavad

Kõigepealt aus vastus: enamik inimesi ei vaja ühtegi analüüsi

Kui sa oled 30-aastane, käid kolm korda nädalas trennis, sööd enam-vähem normaalselt ja tunned end hästi, siis vereanalüüs "vitamiinide peale" ei ütle sulle tõenäoliselt midagi, mille pärast sa oma elu muudaksid. Enamik erapaneele mõõdab hunnikut markereid, mille normivahemik on nii lai, et sinna mahub pea kõik, ja tulemuseks on 60-eurone paberitükk, kus kirjas "kõik korras".

Aga on neli erandit, kus number tõesti muudab otsust: D-vitamiin, B12, ferritiin ja folaat. Nende puhul on puudus Eestis reaalselt sage, tagajärjed on käegakatsutavad ja — mis kõige olulisem — vale annus võib teha kahju. Selles juhendis vaatame täpselt neid nelja: millal tasub mõõta, mida number tähendab, mis see maksab ja mida sa tulemusega pihta hakkad.

Kirjutan seda inimesena, kes müüb Eestis toidulisandeid. Just seepärast on aus öelda ka teine pool: kolme neljast juhtumist saab lahendada ilma ühegi analüüsita, tavalise annuse ja natukese kannatlikkusega.

Neli analüüsi, mis Eestis tegelikult midagi muudavad

• 25(OH)D — ainus analüüs, mille teeksin siin laiuskraadil peaaegu igaühele vähemalt korra elus, eelistatavalt veebruaris.
• B12 koos homotsüsteiini või metüülmaloonhappega, kui oled vegan, üle 60 või võtad pikalt metformiini.
• Ferritiin koos hemogrammiga, kui oled menstrueeriv naine, vastupidavusalade sportlane või tunned seletamatut väsimust.
• Folaat peamiselt siis, kui planeerid rasedust või sinu B12 tulemus on piiripealne.

Kõik ülejäänu — C-vitamiin, E-vitamiin, "antioksüdantide profiil", enamik mineraalide seerumitasemeid — on kas halva informatiivsusega või mõõdab midagi, mida keha hoiab jäigalt konstantsena sõltumata sellest, mida sa sööd.

Miks 59. laiuskraad teeb D-vitamiinist erijuhtumi

Tallinn asub 59. põhjalaiusel. See tähendab, et umbes oktoobri keskpaigast märtsi lõpuni ei jõua UVB-kiirgus atmosfäärist läbi sellises nurgas ja intensiivsusega, et nahk suudaks D-vitamiini sünteesida. Sa võid jaanuaris kaks tundi Pirita rannas kõndida ja saada täpselt null rahvusvahelist ühikut.

See ei ole teoreetiline mure. Eesti üldrahvastikus mõõdetud seerumi 25(OH)D tase kõigub aastaringselt selgelt ja talvel langeb suurel osal inimestest puuduse piirkonda (Kull et al., 2009). Euroopa tasemel on pilt sama: suur ühtlustatud analüüs leidis, et umbes 13% eurooplastest on aastaringselt raskes puuduses ja talvekuudel tõuseb see osakaal oluliselt kõrgemale (Cashman et al., 2016).

Praktiline järeldus on lihtne. Eestis ei ole küsimus mitte selles, kas sul on talvel madalam D-vitamiini tase — see on peaaegu kindel —, vaid selles, kui madal see on ja kas sinu praegune annus katab lünga. Just seda analüüs ütlebki.

Kui sind huvitab, kuidas D-vitamiin teiste toitainetega koos toimib, siis magneesiumi roll D-vitamiini aktiveerimisel on omaette teema, mille oleme lahti kirjutanud artiklis magneesiumi ja D-vitamiini koostoimest.

25(OH)D tulemuse lugemine

Analüüsi nimi laborivormil on 25-hüdroksüvitamiin D. Eestis antakse tulemus tavaliselt nanomoolides liitri kohta (nmol/L). Kui näed ühikut ng/mL, korruta 2,5-ga.

Endokrinoloogide erialaühingu juhend defineerib puuduse alla 50 nmol/L ja soovitab täiskasvanul, kelle tase on madal, korrigeerivat annust koos kordusmõõtmisega (Holick et al., 2011). Tähtis nüanss: eesmärk ei ole maksimum. D-vitamiin on rasvlahustuv ja koguneb — erinevalt C-vitamiinist ei kusi sa üleliigset lihtsalt välja.

Millal mõõta: veebruari lõpus või märtsi alguses. Augustis mõõdetud tulemus näitab sinu parimat päeva aastas ja on otsuse tegemiseks väärtusetu.

B12: kõige sagedamini valesti loetud number

Seerumi B12 on halb üksiktest. Ta mõõdab kogu ringlevat kobalamiini, millest suur osa on seotud valguga, mida rakud ei kasuta. Seetõttu võib inimene olla "normis" 250 pmol/L juures ja samal ajal funktsionaalses puuduses.

Kaks lisamarkerit lahendavad selle:

• Homotsüsteiin tõuseb, kui B12 või folaat ei tööta. Sihiks alla 15 µmol/L, paljud eelistavad alla 10.
• Metüülmaloonhape (MMA) on B12-spetsiifiline. Kui MMA on kõrge ja folaat korras, siis on tegu B12 puudusega.

Riskirühmad on selged: veganid ja peaaegu-taimetoitlased (B12 taimses toidus praktiliselt puudub), üle 60-aastased (maohappe tootmine väheneb ja seotud B12 vabanemine toidust halveneb), pikaajalised metformiini ja prootonpumba inhibiitorite kasutajad. Neuroloogilised sümptomid võivad tekkida enne aneemiat ja osa neist ei taandu, kui puudus jääb aastateks kestma (Stabler, 2013).

Hea uudis: kui puudus on tuvastatud, ei tähenda see automaatselt süste. Suures annuses suukaudne B12 andis mitmes randomiseeritud võrdluses samaväärse tulemuse lihasesisese manustamisega (Vidal-Alaball et al., 2005).

Ferritiin ja folaat: kaks numbrit, mida küsitakse liiga harva

Ferritiin näitab raua ladu. See langeb kuid enne, kui hemoglobiin liigub, mis tähendab, et tavaline "väike verepilt" ei näita rauavaegust enne, kui see on juba aneemiaks arenenud. Sportlasel või menstrueerival naisel, kes kurdab, et intervallid ei jookse ja pulss on tavalisest kõrgem, on ferritiin sageli see, mis vastuse annab. Alla 15 µg/L on ladu tühi; 15–30 µg/L koos sümptomitega on kliiniliselt oluline; üle 100 µg/L ei vaja keegi rauda juurde (Camaschella, 2015).

Siin on ka artikli kõige olulisem ohutuslause: ära võta rauda ilma ferritiini mõõtmata. Raud on ainus laialt müüdav mineraal, mille üleliigne kogumine on organismile tõsiselt kahjulik ja millel puudub tõhus väljutusmehhanism. Pärilik hemokromatoos on Põhja-Euroopa päritolu inimeste seas üllatavalt sage ja avaldub hilja.

Folaat on peamiselt fertiilses eas naiste teema. Punaste vereliblede folaat peegeldab viimase paari kuu seisu, seerumi folaat eilset lõunasööki. Kui plaanid rasedust, algab foolhappe võtmine vähemalt kuu enne, mitte pärast positiivset testi.

Mida suured paneelid müüvad ja mida sa neist tegelikult ei vaja

Eralaborite "täisprofiilid" sisaldavad tavaliselt 15–30 markerit, sest lai nimekiri müüb paremini kui neli rida. Suur osa sellest on info, millega sa midagi teha ei saa.

Näiteks seerumi magneesium on umbes 1% keha magneesiumist ja organism hoiab seda vahemikku jäigalt ka siis, kui rakusisene varu on kehv — normaalne tulemus ei välista puudust ja madal tulemus tähendab juba päris tõsist olukorda. Sama lugu on kaltsiumiga. Seerumi C-vitamiin peegeldab peamiselt seda, mida sa eile sõid. "Antioksüdantide staatus" ja "oksüdatiivse stressi profiil" ei ole standarditud kliinilised analüüsid ja nende tulemuse põhjal ei ole olemas juhendit, mis ütleks sulle, mida teha.

Kui paneel maksab 80 € ja neli kasulikku markerit sellest maksaksid eraldi 50 €, siis need 30 € on tasu numbrite eest, mida sa niikuinii ignoreerid. Palu labori registratuuris konkreetseid analüüse nimepidi — see on tavaliselt võimalik ka siis, kui kodulehel on ainult pakettide hinnad.

Teine asi, mida tasub teada: analüüsi teostuse kvaliteet on markerite lõikes erinev. 25(OH)D määramine on laborite vahel varieeruv ja standarditud meetodite kasutuselevõtt on olnud omaette pikk töö. Kui võrdled kahte tulemust ajas, tee seda võimalusel sama labori sees — 68 ja 74 nmol/L kahest eri laborist ei tähenda tingimata, et miski on liikunud.

Analüüs vs pime lisandi võtmine: mis kummagi taga tegelikult on

Lihtne otsustusreegel: kui kavatsetav annus on selline, mille juures üledoos on võimalik (raud igas annuses, D3 üle 2000 RÜ päevas pikaajaliselt), mõõda enne. Kui annus on selline, mida antakse rahvastikule ennetavalt, ei ole eelnev analüüs kohustuslik.

Mis analüüsid maksavad ja kust neid Eestis saab

Eestis saab suure osa neist analüüsidest tellida ilma perearsti saatekirjata otse eralaborisse (Synlab, Medicum ja haiglate ambulatoorsed laborid pakuvad omaosalusega pakette). Verd võetakse hommikul, tulemused jõuavad patsiendiportaali või e-posti üldjuhul 1–3 tööpäevaga.

Hinnaklassid on suurusjärgus 10–25 € üksikanalüüsi kohta ja 50–80 € kombineeritud paneeli eest, kuid laborid muudavad hinnakirja regulaarselt — kontrolli enne minekut konkreetse labori kehtivat hinnakirja, mitte kellegi blogipostitust. Saatekirjaga perearsti kaudu on osa analüüse ravikindlustuse poolt kaetud, aga näidustus peab olema; "tahan teada" ei ole näidustus.

Praktiline nipp: kui plaanid nagunii D3 ja B12 mõõta, tee need ühel verevõtul koos ferritiiniga. Kolm eraldi käiku maksavad rohkem ja üks torge annab sama info.

Mida tulemusega peale hakata: annus, toode, hind

Number ilma tegevuseta on lihtsalt kulu. Nii et konkreetselt.

Kui 25(OH)D on 30–50 nmol/L: tüüpiline Eesti talvetulemus. Enamikule täiskasvanutest sobib 2000–4000 RÜ päevas kuni kevadeni, koos rasva sisaldava toidukorraga. Meie riiulil on selle jaoks odavaim mõistlik variant OstroVit Vitamin D3 4000 IU 120caps, mis maksab kirjutamise hetkel 8,90 € ja katab neli kuud. Kui eelistad tilku tablettide asemel — näiteks annuse täpsemaks tiitrimiseks või kui kapslite neelamine ei sobi — siis NOW Liquid Vitamin D-3 59ml on kirjutamise hetkel 9,90 €. Kogu valik on koos D-vitamiini kategoorias.

Kui tase on alla 30 nmol/L: see on koht, kus tasub arstiga annus kokku leppida, mitte internetist kopeerida.

Kui sa ei mõõtnud midagi ja tahad lihtsalt talve üle elada: korraliku multivitamiini võtmine ilma analüüsita on täiesti mõistlik, sest annused on ennetavad. SELF Multivitamin 60caps on kirjutamise hetkel 9,90 € ja BIOTECHUSA Vitamin Complex 60caps 10,90 € — mõlemad katavad B-grupi, mille pealt piiripealne B12 tavaliselt ära paraneb. Rohkem võrdlust leiad vitamiinikomplekside kategooriast. Kui kaalud kohalikku kaubamärki, oleme Norvita sarja eraldi lahti võtnud Norvita ülevaates.

Kui väsimus jääb ka pärast kolme kuud: siis ei olnud probleem vitamiinis. Vaata enne uue purgi ostmist üle uni, rauanäit ja vedelikutasakaal — pikkade trennide järel on elektrolüütide puudujääk sagedasem seletus kui vitamiinipuudus.

Üks asi, mida analüüs sulle ei ütle: kas kalaõli või D3-kapsel on parem valik. Selle võrdluse oleme teinud eraldi artiklis kalamaksaõli ja D-vitamiini toidulisandi kohta.

Kellel pole analüüsist mingit kasu

Ole aus enda vastu ja jäta analüüs tegemata, kui:

• Sa võtad juba 2000–4000 RÜ D3 päevas, tunned end hästi ja sul ei ole plaani annust tõsta. Number ei muuda midagi.
• Sa tahad "kontrollida, kas multivitamiin töötab". Enamiku vitamiinide seerumitase peegeldab viimaseid päevi, mitte varusid, ja ütleb sulle ainult seda, et sa võtsid tableti.
• Sul on ägedad sümptomid — valu, kaalulangus, hingeldus, verejooks. Siis ei ole see vitamiiniküsimus ja eralabori paneel ainult viivitab õige asja tegemist.
• Sa oled just põetud infektsioonist toibumas. Ferritiin on ägeda faasi valk ja tõuseb põletiku korral, mis võib tõelist rauavaegust täielikult ära peita. Oota paar nädalat.
• Sa oled võtnud eelmisel nädalal suurt biotiini annust. Biotiin segab paljusid immuunanalüüse ja võib anda valesid tulemusi. Katkesta vähemalt kaks päeva enne verevõttu.

Kordusanalüüs ja neli levinud tõlgendusviga

Kordusmõõtmine on mõttekas kolme kuu pärast. D-vitamiini seerumitase reageerib küll kiiremini, aga kudede küllastumine võtab aega ja varasem mõõtmine annab liiga madala pildi.

Viga 1. "Norm" ei ole eesmärk. Labori alumine piir on seatud haiguse vältimiseks, mitte optimaalse enesetunde saavutamiseks. 52 nmol/L ei ole hea tulemus, see on napilt-mitte-halb tulemus.

Viga 2. Ühe numbri jälitamine. Kui homotsüsteiin on kõrge, ei ole vastus alati B12 — see võib olla folaat, B6 või neerufunktsioon. Vaata neid koos.

Viga 3. Suvine D-vitamiini mõõtmine. Juulis 90 nmol/L ja veebruaris 35 nmol/L on sama inimene. Mõõda seda, mis on halvim, sest just see kestab siin kuus kuud.

Viga 4. Annuse tõstmine ilma kordusmõõtmiseta. Rasvlahustuvate vitamiinidega on ainus viis teada, kas 4000 RÜ oli liiga vähe või liiga palju, uuesti mõõta. Muidu sa lihtsalt arvad.

KKK

Kas ma saan oma D-vitamiini tulemust ise tõlgendada?

Vahemikus 50–125 nmol/L jah, ülaltoodud tabeli järgi. Alla 30 nmol/L või üle 200 nmol/L tulemus kuulub arsti kätte, sest esimesel juhul on vaja korrigeerivat skeemi ja teisel juhul selgitada välja, kust liig tuleb.

Kui palju D3-vitamiini võtta, kui ma analüüsi ei tee?

Eesti täiskasvanule on talvine ennetav annus tavaliselt 800–2000 RÜ päevas ja see ei nõua eelnevat mõõtmist. Pikaajaline 4000 RÜ ja rohkem on koht, kus mõõtmine muutub mõistlikuks.

Kas ma pean analüüsiks olema söömata?

D-vitamiini, B12 ja ferritiini jaoks rangelt võttes ei pea. Kui samal verevõtul mõõdetakse ka glükoosi või lipiide, siis jah, 8–12 tundi söömata. Lihtsam on tulla hommikul tühja kõhuga ja mitte muretseda.

Kas kodused kiirtestid või sõrmetorketestid on usaldusväärsed?

Sõrmetorkega kuivvereproovid on D-vitamiini puhul mõistliku täpsusega, kui laborit tehakse akrediteeritud laboris. Apteegis müüdavad kohapeal loetavad ribatestid ei ole otsuse aluseks piisavad, sest nende täpsus just piiripealsete väärtuste juures on halb — ja piiripealne on täpselt see koht, kus sa vastust tahad.

Kas veganid vajavad rohkem analüüse?

Jah, üks kindlasti: B12 iga 6–12 kuu tagant, eelistatavalt koos homotsüsteiiniga. Lisaks tasub kord aastas vaadata ferritiini, sest taimne raud imendub halvemini. D-vitamiini osas on vegan täpselt samas seisus nagu kõik teised siin laiuskraadil.

Kas analüüs näitab, kas mu toidulisand on kvaliteetne?

Kaudselt küll. Kui võtsid kolm kuud korralikku annust ja tase ei liikunud üldse, siis on kaks võimalust: imendumine on häiritud või toode ei sisalda seda, mida etiketil lubatakse. Mõlemad on põhjus edasi uurida.

Viited

1. Cashman KD, Dowling KG, Skrabakova Z, et al. (2016). Vitamin D deficiency in Europe: pandemic? American Journal of Clinical Nutrition, 103(4), 1033-1044. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/26864360/
2. Kull M, Kallikorm R, Tamm A, Lember M. (2009). Seasonal variance of 25-(OH) vitamin D in the general population of Estonia: a population-based study. European Journal of Epidemiology, 24(4), 211-215.
3. Holick MF, Binkley NC, Bischoff-Ferrari HA, et al. (2011). Evaluation, treatment, and prevention of vitamin D deficiency: an Endocrine Society clinical practice guideline. Journal of Clinical Endocrinology and Metabolism, 96(7), 1911-1930. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/21646368/
4. Stabler SP. (2013). Vitamin B12 deficiency. New England Journal of Medicine, 368(2), 149-160. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/23301732/
5. Camaschella C. (2015). Iron-deficiency anemia. New England Journal of Medicine, 372(19), 1832-1843. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/25946282/
6. Vidal-Alaball J, Butler CC, Cannings-John R, et al. (2005). Oral vitamin B12 versus intramuscular vitamin B12 for vitamin B12 deficiency. Cochrane Database of Systematic Reviews, (3), CD004655.